Kalad on kohastunud eluks vees, selleks on neil arenenud järgmised elundid: 
1. Ujupõis 
2. Lõpused 
3. Uimed 
4. Küljejooneelund.

Ujupõis 
Ujupõis on  gaaside seguga täidetud õhukeseseinaline elund. Kui kala laskub sügavamale, siis ujupõie maht väheneb ja kala muutub raskemaks. See võimaldab kiiremat sukeldumist. Pinnale tõustes ujupõie maht suureneb ja kala raskus väheneb. Ühes ja samas sügavuses püsides ujupõie maht ei muutu ning kala saab olla liikumatult. See aitab nii saaki varitseda kui ka röövkala eest varjuda. Kõhrkaladel ujupõis puudub. Neil aitab ujuvust säilitada tiivataoliste rinnauimede poolt tekitatud tõstejõud.

Hingamiselundid e lõpused 
Kalad hingavad vees lahustunud hapnikku. Pidevalt vett neelates väljub vesi neelu seinu läbivate lõpusepilude kaudu, uhtudes seejuures lõpuseid. Lõpused koosnevad lõpusekaartest, millel on erepunased lõpuselehed. Lõpuselehti läbivad tillukesed veresooned. Vees lahustunud hapnik tungib verre läbi lõpuselehtede õhukeste seinte. Samas läheb verest vette süsihappegaas. Lõpusekaarte teisel küljel asetsevad lõpusepiid, mis takistavad saagi väljapääsu suust läbi lõpusepilude. Väljast katab lõpuseid lõpusekaas. Kõhrkaladel lõpusekaas puudub.

Miks ei saa lõpustega hingata kuival maal? 

..................................................................................................

Uimed 
Uimed on ujumiseks. Iga uim koosneb õhukesest nahkjast kilest, mida toetavad luulised uimekiired. Seljauime arv on eri kalaliikidel erinev. Saba lõpus asub asub suur sabauim, saba all pärakuuim. Nimetatud uimed on paaritud uimed. Kaladel on ka paarilised uimed - rinnauimed ja kõhuuimed. Nimetatud uimed vastavad maismaaselgroogsete jäsemetele. Ettepoole liikumisel on olulisim sabauim. Paarilised uimed on olulised pööretel, peatumisel, aeglasel liikumisel ettepoole ja tasakaalu hoidmisel. Paaritud uimed annavad kehale püsivust ette liikumisel ja järskudel pööretel. 

Kas kala uimedel on toes? ..........................................

Millega hoiab kala tasakaalu? 

....................................................................................................

Enamikul kaladel on keha külgedel ja pea peal küljejoone - veeloomadele omase veeliikumist tajuva elundi - avad. Küljejoon on väga oluline meeleelund vees orienteerumiseks ja võimaldab  püüda liikuvat saaki.