Vaatleme kalade
mitmekesisust :
5) toitumise järgi
Eristatakse röövkalu, bentos- ehk põhjatoidulisi, planktontoidulisi ja taimtoidulisi
kalu. Enamiku toitumine on siiski segatüüpi. Põhjamudast ja kaljupragudest otsivad pika
kõverdunud ninamiku abil toitu elevantkalad. Papagoikalad, kes söövad
üksnes taimi, kasutavad vetikate lahtikraapimiseks kividelt ja korallidelt oma
nokataolisi lõugu. Osa kalu on varitsejad (haug), teised on aktiivsed röövkalad,
kes jahivad suurt, kiirelt liikuvat saaki (barrakuudad). Küttkalad on
võimelised veekogu kohale kaardunud okstelt veejoa abil mitmesuguseid saakloomi vette
uhtuma. Kerasuu, kes elab enam kui 2750 m sügavuses, ootab ja meelitab saaki
nn õngega, mille ots helendab.
Täida tabel!
KALA |
TOITUMISVIIS |
VÄRVUS |
ELUPAIK |
|
|
|
POLAARALAD |
|
|
|
PARASVÖÖDE |
|
|
|
TROOPIKA |
6) kehakuju järgi
Noolja kehakujuga kalad (haugid) haaravad saaki ja põgenevad äkilise sööstuga,
madujad ja lintjad kalad liiguvad edasi nagu maod (angerjad, mureenid), kera kuju
on rannalähedase eluviisiga hoovustega kanduvatel kerakaladel, merinõelad
on kepikesekujulised, paljude põhjakalade keha on selja-kõhu suunas lamendunud ja silmad
on suunatud üles. Merihobu meenutab hoopis maleratsut.
7) toese materjali järgi
Luukalade selgroog, kolju, roided, lõuad, lõpusekaared ja -kiired on luust. Kõhrkalade
toes on tugevast kõhrest (haid, raid). Sõõrsuudel on angerjataoline paljas keha,
suu on lehterjas, seda toetab kõhrest rõngas (silmud ja pihklased).
8) paljunemise järgi
Osa kalu koeb miljoneid marjateri ning jätab need saatuse hooleks, mõni kala
(kireahvenlased) kindlustab oma järglastele ülima turvalisuse - emane hoiab marja ja
vastseid suus, järglased püsivad ema läheduses iseseisvaks saamiseni. Suguküpseks saab
tint 1-2 aastaselt, tursk aga alles 6-11 aastaselt ja beluuga isegi
16-20 aastaselt. Enamik hailiike toob aga hoopis ilmale hästi arenenud pojad.
Kas kuldkala on olemas? ..........................
Miks vaalad ei kuulu kalade hulka?
.........................................................................................................................................................
.........................................................................................................................................................
........................................................................................................................................................... |