Kalade sigimine

Paljud kalad jätavad oma järglased saatuse hooleks, seetõttu palju järglasi ka hukkub. Vastseid ja maime söövad putukate röövvastsed, vähid, konnad, linnud jt. Kalakese mõõtmete suurenedes jäävad peamisteks vaenlasteks röövkalad. Liigi püsimine on tagatud suure marjaterade arvuga. Kalad, kes koevad vähem marjateri, hoolitsevad oma järglaste eest. Tuntud hoolitseja on isane ogalik, kes ehitab pesa ja  valvab pesas asuvaid marjateri, peletades vaenlased ogasid laiali ajades eemale. Troopilistest kaladest koeb emane merihobuke oma marjaterad isaskala erilisse taskukesse. Seal arenevad järglased ning vupsavad maimuikka jõudes isase taskust välja. 

kala_2.gif (21819 bytes) 
Merihobukesed

Aafrika mageveekogudes elav ngege isaskala kannab marja suus ja isegi maimud leiavad sealt ohu korral pelgupaiga.   

Miks osa kalaliike hoolitseb oma järglaste eest, teised aga mitte?   Millest see võib sõltuda?

.....................................................................................................

.....................................................................................................

....................................................................................................

....................................................................................................

 

Millisel kalaliigil on ebatavaline sigimisviis, nn tiined isased? 

.....................................................................................................

 

Täida tabel!

KALA ARENGUFAAS

MILLEST TOITUB

LOODE

 

EELVASTNE

 

VASTNE

 

MAIM