Emakala

Mõned kalaliigid ehitavad ka pesa ning mõned lausa poegivad, Eesti vetes poegib ainsana emakala. Emakala kehast väljuvad juba elujõulised maimud, sellest siis ka tema nimi.

Enamik kalu muudab kudemisajaks oma välimust. Emaskalade pulmarüü on tavaliselt isaskalade omast ilmetum. See on seletatav sellega, et  oma kudemisala ja koetud marja kaitsevad isased kalad. 
Viljastatud marjateras algab tulevase kala areng. 
Viljastatud munarakk hakkab jagunema. Moodustub loode. Peagi tekivad süda, veresooned, lihaste alged, hakkavad arenema rinnauimed. Loode kasvab suuremaks ja murrab ennast munaraku kestast välja - toimub vastse koorumine. Vastsed on algul tavaliselt väheliikuvad ja neil on kõhupoolel veel rebukott. Kui rebukoti varud on kasutatud, hakkavad nad toituma vees hõljuvatest organismidest. Vastne on omandanud suuremale isendile iseloomuliku välimuse. Vastseea lõpuks peetakse keha kattumist soomustega ja sellest alates on ta maim. 

Loode

Vastne

Maim

Kuigi maim sarnaneb juba täiskasvanud kalale, on tal säilinud veel mõned noore kala tunnused: suur pea, heledavõitu värvus, väljakujunemata kehamuster. Maimud kasvavad ja hakkavad tarvitama juba liigiomast toitu. Maimuea lõpuks peetakse selgete sootunnuste väljakujunemist, s.t palja silmaga on eristatavad seemne- ja munasarjad.   

Koosta toiduahelad, mis sisaldavad ahvena vastset ja maimu.

........................................................................................................

........................................................................................................

Kas maimuea lõpuga kala kasv lõppeb?

.........................................................................................................