Kala närvisüsteemi moodustavad peaaju ja
seljaaju. Peaaju kaitseb kolju, seljaaju asub selgrookanalis. Seljaaju iga lüli vahelt
lähevad paremale ja vasakule närvid, mis juhivad kehalihaste ja uimede tööd.
Närvisüsteemiga on seotud kalade, nagu kõikide selgroogsete, elu ja käitumist
reguleerivad meeleelundid. Silmadega
näevad kalad vaid vahetus läheduses toimuvat. Kõhrkalad näevad must-valgelt, luukalad
näevad ka värve.
Ehkki kaladel väliskõrvu pole, kuulevad nad väga hästi. Kuulmiselundid asuvad
paremal ja vasakul pool kolju tagaosa luudes. Katsed on näidanud, et kalad kuulevad
kaldal kõndiva inimese samme.
Toidu otsimisel on põhiline osa haistmiselunditel. Pimedaks tehtud luts leiab
mõne minutiga kätte 30 cm kaugusel asuva toidupala, kui tal aga ninaavad sulgeda, ei
leia ta seda isegi 1 cm kauguselt.
Kaladel on hästi arenenud maitsmismeel. Maitsmispungad, mille abil saab kindlaks
teha toidu kõlblikkuse, asuvad mitte ainult suus, vaid ka mokkadel, uimedel ja nahas.
Paljudel põhjakaladel on maitsmispungad ka suu ümbruses asuvatel kompimisjätketel
- poisetel. Poisetega kalad kombivad ja maitsevad põhjamudast leitud toitu.
Miks on poised just põhja lähedal elavatel kaladel?
..................................................................
Kalade eriline meeleelund on küljejoon, mis kujutab
endast vedelikuga täidetud toru, mis jookseb mööda keha mõlemat külge.
Väliselt on näha rida avausi. See võimaldab taluda vees levivaid võnkeid väiksemate
värinateni. On võimalik, et selle elundi abil tajuvad kalad ka rõhumuutusi, mis
ennustavad veealuseid maavärinaid.
Kõikidest loomadest vaid mõnedel kaladel tuntakse erilisi elundeid, mis tekitavad
elektriimpulsse. Elektrilöögi enesekaitseks või saagi uimastamiseks võivad tekitada
näiteks elektrirai, elektrisäga, elektriangerjas. Suurte elektrikalade elektrilöök on ohtlik ka inimesele.
Kaladevaheline suhtlemine toimub põhiliselt nägemis- ja kuulmisaistingute abil.
Signaale antakse edasi pooside ja liigutustega, vastava värvusega, keemiliste ainete
eritamisega, elektrivälja loomisega, helidega. Kujutlus veealusest vaikuse maailmast ei
ole õige. Me ei kuule kalu, sest enamik kalade tekitatud helisid levivad inimestele
halvasti kuuldavatel lainepikkustel ja ainult tühine osa neist tungib läbi veepinna
õhku. Kalad tekitavad helisid mitmesugusel viisil, mõnedel näiteks on selleks luude
hõõrdumine üksteise vastu, teistel tekitavad helisid ujupõie järsud
kokkutõmbed.
Kas kalad tunnevad
valu?...........................................................
Täida tabel
ELUND |
PÕHILINE ÜLESANNE |
NÄGEMISELUNDID |
|
KUULMISELUNDID |
|
HAISTMISELUNDID |
|
MAITSMISELUNDID |
|
KÜLJEJOONEELUNDID |
|
ELEKTRIIMPULSSE
TEKITAVAD ELUNDID |
|
|