SISEEHITUS 2
| Kalad hingavad vees lahustunud hapnikku. Kui vees on liiga vähe hapnikku, tõusevad kalad pinnale õhku ahmima. Kui kala hingab, neelab ta vett. Suuõõnest väljub vesi lõpusepilude kaudu. Veri saab hapnikku läbi lõpuselehtede õhukeste seinte ja samal ajal antakse verest vette süsihappegaas. |
|
Kaladel on enamasti neli paari lõpuseid. Kõrgema arengutasemega kaladel (näiteks ahven) on lõpused kaetud lõpusekaanega. Madalama arengutasemega kaladel (näiteks hai) avanevad lõpusepilud pea külgedel otse nahapinnale. Kuival maal sureb kala kiiresti, sest lõpuselehed kuivavad ja ei lase siis enam läbi ei hapnikku ega süsihappegaasi.
Millest koosnevad lõpused?
...............................................................................................
Milline ülesanne on lõpusepiidel? .............................................................................................
Kas lõpused sisaldavad veresooni?......................................................................................
 Kala ujupõis |
Eriline moodustis kala kõhuõõnes on ujupõis, mis on õhukeseseinaline gaasidega täidetud elund. Kala muudab ujupõies oleva gaasi kogust vastavalt sellele, kas ta sukeldub või ujub ülespoole. Üles ujudes ujupõie maht suureneb ja kala muutub kergemaks, sukeldudes ujupõie maht väheneb ja kala keha tihedus võrreldes veega suureneb. |
Ujupõis võimaldab ka liikumatult püsida, kala ei pea
kogu aeg ujuma.
Kõhrkaladel ujupõis puudub. Neil aitavad ujuvust säilitada suur õlirikas maks, mis on
mereveest kergem, ja tiivataolised uimed koos erihõlmalise sabaga.
Puhu ujumisrõngas õhku täis, kinnita selle külge väike rauatükk, mis oleks nii raske, et see sukeldub, aga ei vaju ka põhja..Aseta nad koos vanni. Ühenda ventiil voolikuga, voolikust õhku välja lastes või juurde puhudes saad katsetada ujupõie funktsioneerimist.