SISEEHITUS 1
Luukaladel on enamasti suus hambad, mis võivad paikneda
peale lõugade veel ka suulaeluudel, keelel, lõpuseaparaadi luudel. Kala kereosas selgroo all paikneb suur kehaõõs, kus asuvad siseorganid. Toit neelatakse läbi neelu ja edasi liigub see läbi söögitoru makku. Maomahla toimel hakkab toit seeduma, osaliselt seedinud toit läheb peensoolde, kus seedimist aitavad kõhunäärme seedemahl ja maksast tulev sapp. Toitained imenduvad läbi sooleseina verre, seedimata jäänused väljutatakse pärasoole kaudu. Seedeelundite ehituses on oluline ka kala toitumisviis (röövkala neelab saagi tervelt ja tema söögitoru ja magu on võimelised venima). Süda asub kehaõõne eesosas ja koosneb kojast ja
vatsakesest. Kaladel on kahekambriline süda ja üks suletud vereringe. Südamest
lähtuvaid sooni nimetatakse arteriteks ja südamesse verd toovaid sooni veenideks.
Kojast surutakse veri vatsakesse ja sealt suurde arterisse, mis suundub lõpustesse.
Lõpustest väljuvatest soontest voolab juba hapnikuga rikastatud arteriaalne
veri mitmesugustesse elunditesse. Erepunane arteriaalne veri rikastub järk-järgult
süsihappegaasi ja jääkainetega, muutudes venoosseks vereks. Venoosne veri voolab
veenide kaudu südamekotta. Teel südamesse läbib veri maksa ja neerud Mis värvi on kala veri? .................................................... .............. Miks kalal puuduvad kopsuarterid?........................................ ........ Milleks on kalal vaja neerusid?............................................... ........ Miks on kalad külmad?................................................................... |