Loomade osa looduses. Ohustatud liigid
Teiseks viisiks, kuidas inimene maailma loomastikule kahju on teinud, on uute loomaliikide viimine kohtadesse, kuhu nad ei kuulu. Nii on metsiku koera dingo jõudmine Austraaliasse saanud saatuslikuks paljudele kohalikele loomaliikidele, sest enne meresõitjate ja nende koerte saabumist ei elanud sel suurel mandril ühtegi suurt lihasööjat looma.
| Kolmandaks on uute võistlejate tulek ühisele toidulauale.
Eestis teevad muret loodusesse lahti pääsenud kauged tulnukad ja siia sisse toodud
loomaliigid - ameerika naarits ehk mink ja kährikkoer. Ablaste söödikutena söövad nad
ära mitmete kohalike, tihti nõudlikumate loomade toidu, ka paljude lindude ja loomade
pojad või näiteks haruldased kahepaiksete liigid. Euroopa naaritsa ohustatust seostatakse just peamiselt karusloomakasvatustest kunagi põgenenud Ameerika suguvenna laia leviku ja kõrge arvukusega. |
|
Ka elupaikade muutmine või hävitamine inimese tegevuse tõttu seab ohtu mitmete loomade ellujäämise. Suurte metsade maharaiumise tulemusena ei leia varju enam mitmed metsaelanikud nagu näiteks hunt ja karu, kes on Euroopas juba väga haruldaseks jäänud. Ka puude püstijätmisest alati ei piisa - soov metsa hästi majandada teeb laantest tihti pargitaolised metsad, mis kõigile loomadele enam eluks ei sobi. Nii on Euroopast kadumas vanade puude õõnsustes elavad lendoravad, kuna metsade raiumisel kaovad nendele loomade olulised pesapaigad.
Mitmed ohustatud loomaliigid ei suuda enam ilma inimese abita maailmas püsima jääda. Nende loomade aitamiseks luuakse looduskaitsealasid, mis peavad säilitama neile vajalikke elupaiku, keelatakse küttimine ja viimase võimalusena püütakse veel järele jäänud loomad loodusest loomaaedadesse, kus nende sigimise edukusele püütakse igati kaasa aidata ja elujõulised järglased lastakse loodusesse tagasi. Nii päästeti väljasuremisest näiteks Euroopa piison ja nii püütakse aidata ka ohustatud Euroopa naaritsaid ja pandasid.
Euroopa piison |
 Panda |