Loomade osa looduses. Ohustatud liigid

Loomade edukus looduses sõltub paljuski nende elukeskkonna poolt pakutavatest võimalustest - soodsates oludes paljunevad loomad jõudsalt ja asustavad uusi alasid. Kui aga elukeskkond ei võimalda küllaldaselt sööki, sigimis- ja varjepaiku ning muud eluks vajalikku, ei edene ka loomade elu. See võib viia lõpuks isegi tervete liikide või loomarühmade hävinguni. Edu ja ebaedu on erinevaid loomaliike saatnud kogu looduse pika ajaloo. On edukaid maailmavallutajaid ja on kaotajaid, kes ei ole suutnud muutuvate oludega kohaneda.

Ohustatuks peetakse loomi, kelle arvukus looduses on jäänud nii väikeseks, et pole kindel, kas see liik enam suudab end taastoota ja püsima jääda. Kui see juhtuks looduslike sündmuste tagajärjel, oleks hääbumine aeglane ja ilmselt märkamatu, kuid paraku on ohustatud liikide teke seotud inimese katsetega loodust oma soovi järgi ümber kujundada.

Muutes maastikke või elupaiku endale meelepärasemaks, võtab inimene paljudelt loomaliikidelt võimaluse looduses edukalt toime tulla. Selle tulemusena satub loomade tulevik ohtu. Ajaloost on teada mitu juhtumit, kus mõtlematu tegutsemine on loomaliike ohtu seadnud või väljasuremiseni viinud.

Kõige selgemaks viisiks, kuidas loomad ohtu seatakse, on piiramatu jahipidamine. Paljudel loomadel ei ole looduslikke vaenlasi ja sellepärast ei oska nad ka inimest karta, olles niimoodi küttidele kergeks saagiks. Veel paarsada aastat tagasi asustas Kaug-Ida saari meriõhv - suur taimtoiduline mereloom, kelle maitsev liha ja oskamatus inimest karta tõi kaasa nende loomade arutu tapmise, mille tulemusel see liik hävis. Ka Läänemere hülged on eelmise saja aasta jooksul peaaegu väljasuremiseni kütitud, sest täpsete sõjaväepüsside käest ei päästnud loomi ka inimese pelgamine. Läänemere hallhülge poeg