Imetajate mitmekesisus
Loivalised on veeloomad, kelle keha on voolujooneline ning jäsemed loibadeks moondunud. Siia kuuluvad kotikud, merikarud, merilõvid, morsad, hülged. Loivalised veedavad suurema osa oma elust vees, ainult sigimisperioodiks ja karvavahetuseks tulevad nad maismaale. Nad on kiired ja osavad vees, kuid suhteliselt kohmakad maismaal. Mereloomade karvkate ei kaitse neid vees jahtumise eest, seetõttu on neil arenenud paks nahaalune rasvakiht, mis tagab kehatemperatuuri püsimise.
| Morsad elavad kolooniatena arktiliste merede rannikuvetes. Nad on eksimatult äratuntavad vägevate võhkade järgi. Mida vägevamad on isase morsa võhad, seda kõrgem on tema positsioon karjas. Hülged elavad enamasti külmades meredes, vaid munkhüljeste kodu on Vahemeres ja Kariibi meres. |
|
Miks elavad hülged peamiselt külmades meredes?
............................................................................................................................................................
............................................................................................................................................................
............................................................................................................................................................
| Vaalalised põlvnevad neljajalgsetest imetajatest, kes miljoneid aastaid tagasi siirdusid maismaalt merre. Vaalalised ei välju iialgi maismaale. Ka oma poegi sünnitavad ja imetavad nad vees. Nende kehal pole karvkatet.
Siia kuuluvad musta-valgelaiguline mõõkvaal, küürvaal, delfiinid ja pringlid. Delfiinid kasutavad toidu tabamiseks kajaloodi nagu nahkhiiredki. Nad saadavad välja helisignaale, mis peegelduvad tagasi teele jäänud kalaparvelt. Kas tead, et kõige suurem loom maailmas on sinivaal? Ta võib kasvada 30 meetri pikkuseks ning kaaluda üle 100 tonni. |
|
