Imetajate mitmekesisus
Pärisimetajad on eelmiste rühmadega võrreldes kõige kõrgema arengutasemega ning nende mitmekesisus on kõige suurem.
Putuktoiduliste hulka kuuluvad siilid, mutid, karihiired jt. Nad on enamasti öösiti tegutsevad loomad, kelle toidutarvidus on väga suur.
| Karihiired on väikesed, üliaktiivsed loomad ning nad vajavad toitu iga 2-3 tunni järel. 2,5 grammi raskune kääbus-karihiir sööb ööpäevas 10 grammi toitu, mis on neli korda rohkem, kui loomake ise kaalub. Kas tead, et karihiired kuuluvad maailma kõige väiksemate loomade hulka? Kääbus-karihiir kaalub kõigest 2,5 grammi ning neid mahub ühte tikutopsi päris mitu tükki. |
 |
Putuktoidulised ei toitu sugugi mitte ainult putukatest, vaid näiteks siilid söövad ka vihmausse, tigusid, konni, väiksemate lindude mune, hiiri, sisalikke, madusid. Vesimutid, kes on kohastunud eluga jõgedes ja tiikides, sukelduvad ning ründavad konni ja kalu. Nende hammustus on teistele loomadele halvav, kuna vesimuti sülg on mürgine.
| Käsitiivalised on imetajate hulgas omapärased selle tõttu, et nad suudavad lennata. Siia kuuluvad mitmesugused nahkhiired ja lendkoerad. Lendkoerad on suuremad kui nahkhiired. Nad elavad Austraalia, Aasia ja Aafrika troopilistes ja lähistroopilistes piirkondades ning toituvad viljadest, õitest, nektarist ja õietolmust. Lendkoertel on suurepärane haistmine ja nägemine. Nahkhiirte haistmine ja nägemine ei ole nii hea kui lendkoertel ning nemad kasutavad pimedas orienteerumiseks ja saagi püüdmiseks kajalokatsiooni. Nahkhiired saadavad välja ultrahelisignaale, mis peegelduvad ümbritsevatelt esemetelt tagasi ning nii saavad loomad ümbrusest ülevaate. Päeval ripuvad nahkhiired pea alaspidi puuõõntes, majade pööningutel, koobastes või keldrites. Kas tead, et osa nahkhiiri toitub verest? Selline on näiteks suur-vereimeja, kes elab Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Ta on 7-9 cm pikkune ning ründab peamiselt koduloomi. Korraga imeb ta umbes 20 ml verd ning aastas vajab üks vereimeja üle 7 liitri verd. |
|
|
Jäneseliste hulka kuuluvad jänesed ja küülikud. Neid leidub kõikjal üle maailma. Jänesed sigivad kiiresti: neil on aastas 2-3 pesakonda, igas pesakonnas 2-5 poega. Pojad on neil kohe pärast sündimist liikumisvõimelised. Küülikutel aga sünnivad karvutud, pimedad ja abitud pojad. Küülikud elavad urgudes, mis pakuvad kaitset kiskjate ning külma eest ning seal kasvatavad nad üles oma pojad. ................................................................................................................... ................................................................................................................... |
|
