Imetajad
Sigimine ja areng
Imetajad on lahksugulised loomad. Tuleta meelde, mida tähendab lahksugulisus.
Lahksugulisus - ...........................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
.......................................................................................................................................................
Erinevalt roomajatest ja lindudest toimub imetajate esmane areng emaslooma kehas.
Isased loomad on tavaliselt emastest suuremad ja tugevamad. Nende seemnesarjades ehk munandites arenevad seemnerakud. Emastel arenevad munasarjades munarakud. Munarakud küpsevad perioodiliselt ning siis väljuvad need munasarjadest ning liiguvad munajuhadesse. See aeg väljendub innaajana ning siis öeldakse ka, et loomadel on jooksuaeg. Sellel ajal liiguvad loomad tõepoolest rohkem ringi, otsides partnerit.
Eesti suurtel imetajatel on jooksuaeg tavaliselt kevaditi ning siis kohtab maanteedel tavalisest tihedamini metsloomi ning kahjuks jääb neid siis ka sagedamini auto alla. Autojuhid peaksid kevaditi ettevaatlikumad olema.
Kui emas- ja isasloom jooksuajal kohtuvad, toimub paaritumine, mille käigus isase seemnerakud viljastavad emase munajuhas küpsed munarakud. Nii toimub seesmine viljastamine. Viljastatud munarakud liiguvad emakasse, kinnituvad emaka seina külge ning seal hakkab arenema loode. Emakas on iseloomulik ainult imetajatele ning selle suurus muutub vastavalt loote kasvamisele. Loote arenemise aeg emakas ehk tiinus on igal loomaliigil erineva pikkusega. Väikestel loomadel on see lühem, suurtel pikem. Näiteks hamstritel kestab tiinus 11-15 päeva, koertel 2 kuud, elevantidel poolteist aastat.
Looteline areng lõpeb sünnitamisega. Väikestel loomadel sünnib rohkem poegi, suurematel vähem. Näiteks elevandil sünnib tavaliselt üks poeg, kodurotil aga kuni 22 poega.
Poegi toidetakse emapiimaga ning see tegevus on imetajatele ainuomane. Piim tekib piimanäärmetes ning piimanäärmed avanevad rinnal ja kõhul paiknevate nisade tipul. Nisade arv vastab tavaliselt poegade arvule. Piimaga toidetakse poegi senikaua, kuni neil arenevad hambad, siis hakkavad pojad järk-järgult tavalisele toidule üle minema .
| Piim hakkab piimanäärmetes tekkima sünnituse eel ning see on väga suure toiteväärtusega, sisaldades kõiki poja toitumiseks vajalikke aineid: rasvu, valke, süsivesikuid, vitamiine ja mineraalaineid. Piima valge värvus on tingitud selles sisalduvatest rasvatilgakestest. Kõige suurema rasvasisaldusega piim on hülgel. See sisaldab üle 56% rasva. |  Hallhülge poeg |