Imetajad

Imetajate üldiseloomustuseks võib öelda, et neil on suhteliselt suur kere ning väiksem pea. Neile on iseloomulik saba ning kõrvalestade olemasolu ning
paks, mitmekihiline nahk, mis on kaetud karvadega.


Hunt on tüüpiline imetaja

Nahk ja selle moodustised

Imetajate nahk on kolmekihiline. Naha pealmine osa on suhteliselt õhuke ja seda nimetatakse marrasknahaks. Ainult kohati on marrasknahk paksem: jalataldadel, ahvide istmikul, kaamelite põlvedel. Teiste loomadega võrreldes on marrasknahk  paksem ka vaalalistel, elevantidel, jõehobudel, ninasarvikutel. Marrasknaha all on pärisnahk ning selle all alusnahk. Alusnahka koguneb loomadel rasvakiht. Alusnahka kogunenud rasvakihti nimetatakse ka nahaaluseks rasvkoeks. See on ühtlasi panipaigaks, mille arvel organism  toidupuuduse korral ja talveune ajal elab. Rasva hulk alusnahas muutub vastavalt aastaaegadele: sügisel on nahaalune rasvakiht paksem, kevadeks tarvitatakse see ära ning siis on see tunduvalt õhem või puudub hoopis. Nahaalune rasvkude on loomadel oluline kaitse külma vastu.

Külma eest kaitseb imetajaid ka karvkate. See koosneb jämedatest ja pikkadest pealiskarvadest ning lühematest ja pehmematest aluskarvadest. Pealiskarvad kaitsevad looma nahka kahjustuste eest, aluskarvastik hoiab hästi kehasoojust.

Imetajate nahas on ka palju näärmeid: higinäärmed ja rasunäärmed.
Higi- ja rasunäärmetest on kujunenud erilised lõhna- ja haisunäärmed. Eriti tugevasti on haisunäärmed arenenud ameerika skunksidel, kes võivad pritsida suurel hulgal haisunäärme nõret mitme meetri kaugusele. See terava lõhnaga nõre on nendel loomadel peamiseks kaitseks jälitavate vaenlaste vastu.
Ka piimanäärmed on kujunenud higinäärmetest. Piimanäärmete nõre on piim ning sellega toidavad imetajad oma järglasi.
Nahal iga karva juures on oma rasunääre. Rasunäärmed toodavad naharasu, mis on rasvalaadne moodustis ning kaitseb karva ja naha pinda kuivamise ning vajadusel ka märgumise eest. Naharasu lõhn soodustab loomadel üksteise äratundmist ja vastassugupoole leidmist paaritumise ajal.


Ninasarviku sarv on nahamoodustis
Naha pinnal toimub pidevalt naharakkude suremine ehk sarvestumine. Sarvestunud rakud eralduvad nahalt kõõmana. Paiguti tekivad imetajatel sarvestunud nahast mitmesugused sarvmoodustised: küünised, küüned, kabjad ja sõrad.
Mis puutub imetajate sarvedesse, siis ainult ninasarviku sarv on tõeline marrasknaha sarvmoodustis. Teiste imetajate, sh kitsede, põtrade ja hirvede sarved on luulised moodustised.