Linnud

Kakulised
Neid tuntakse öökullide nime all. Kakuliste ülanokk on kõverdunud, teravate lõikavate servade ja konksja tipuga. Silmad on suured ja ettepoole suunatud. Näo sulestik moodustab n-ö näoketta ning on lauba, kurgualuse ja kaela sulestikust lühikeste tihedate sulgedega eraldatud. Osal liikidel on peas kaks suletutti. Kakuliste liigid on väga erineva suurusega - suurim (kassikakk) on 62-72 cm pikkune, väikseim (värbkakk) vaid 17-20 cm pikkune.
Pesad paiknevad puuõõntes, teiste lindude pesades või hoonetes. Päris pesi kakulised ei ehita. Nad on monogaamsed ja moodustavad püsivaid paare. Poegade toitmisel osalevad mõlemad vanemad, pojad on pesahoidjad.
Kakulised tegutsevad öösel, kuigi erinevalt laialt levinud arvamusest, et kakud on päeval pimedad, näevad nad suurepäraselt ka päevavalguses. Öisest eluviisist tingituna on neil väga teravalt arenenud kuulmine ja nägemine. Öösel saaki jahtides tabavad nad saagi tänu heale kuulmisele ning täiesti hääletule lennule. Kakulised on loomtoidulised - nad söövad põhiliselt imetajaid ja linde. Saaki haaravad ja surmavad nad jalgadega, väiksemad loomad neelatakse tervelt, suuremaid tükeldatakse jalgade ja nokaga. 
Kakud ei saa silmi silmakoobastes pöörata nagu meie. Ümber vaatamiseks pööravad nad pead ning suudavad pead pöörata 180 kraadi ja enamgi.

Mis suunas on kaku silmad, kui ta on pööranud pead 180 kraadi?

.............................................................................................................................................................

Kes on meil pesitsevatest kakkudest suurim ja kes väikseim?

.............................................................................................................................................................

 

Rähnilised
Rähnilised on väikesed või keskmise suurusega linnud - väiksemad vaid veidi suuremad varblasest, suuremad pea varesesuurused. Kere on jässakas, jalad lühikesed ning nokk peitlikujuline. Sulestik on enamikul liikidel ere. Meil on esindatud ainult rähnlaste sugukonna esindajad. Peaaegu kõik rähnlased on metsaga seotud linnud - tüüpilised ronilinnud, kelle elu möödub tervenisti puutüvedel. Ka nende saba on kohastunud ronimiseks - sabasuled asetsevad katusekivide sarnaselt üksteise peal, moodustades toe mööda puutüve ronimisel.  Enamik rähne pesitseb puuõõntes, mille nad ise endale raiuvad. Pesa on vooderduseta. Pojad on pesahoidjad ja neid hooldavad mõlemad vanemad. Enamik rähne on paiga- või hulgulinnud. Rähnid raiuvad toitu hankides nokaga puude koort. Kaitseks raiumisel lenduvate puutükkide eest on nende sõõrmed kaetud harjassulgedega.  Puutüvest aitab putukaid kätte saada erakordselt pikk ja nokast kaugele välja ulatuv keel.  Rähnid toituvad putukatest ja vastsetest, talvel seemnetest. Puukoore all elavate kahjurputukate hävitamisega toob rähn metsale palju kasu. Rähnid ei lõhu kahjustusteta puude koort - koore toksimine on märgiks kahjurite olemasolust. Teistele lindudele toovad nad kasu pesaõõnte raiumisega - paljud linnud kasutavad pesitsemiseks rähnide meisterdatud pesaõõsi.