| Kakulised Neid tuntakse öökullide nime all. Kakuliste ülanokk on kõverdunud, teravate lõikavate servade ja konksja tipuga. Silmad on suured ja ettepoole suunatud. Näo sulestik moodustab n-ö näoketta ning on lauba, kurgualuse ja kaela sulestikust lühikeste tihedate sulgedega eraldatud. Osal liikidel on peas kaks suletutti. Kakuliste liigid on väga erineva suurusega - suurim (kassikakk) on 62-72 cm pikkune, väikseim (värbkakk) vaid 17-20 cm pikkune. Pesad paiknevad puuõõntes, teiste lindude pesades või hoonetes. Päris pesi kakulised ei ehita. Nad on monogaamsed ja moodustavad püsivaid paare. Poegade toitmisel osalevad mõlemad vanemad, pojad on pesahoidjad. Kakulised tegutsevad öösel, kuigi erinevalt laialt levinud arvamusest, et kakud on päeval pimedad, näevad nad suurepäraselt ka päevavalguses. Öisest eluviisist tingituna on neil väga teravalt arenenud kuulmine ja nägemine. Öösel saaki jahtides tabavad nad saagi tänu heale kuulmisele ning täiesti hääletule lennule. Kakulised on loomtoidulised - nad söövad põhiliselt imetajaid ja linde. Saaki haaravad ja surmavad nad jalgadega, väiksemad loomad neelatakse tervelt, suuremaid tükeldatakse jalgade ja nokaga. Kakud ei saa silmi silmakoobastes pöörata nagu meie. Ümber vaatamiseks pööravad nad pead ning suudavad pead pöörata 180 kraadi ja enamgi. Mis suunas on kaku silmad, kui ta on pööranud pead 180 kraadi? ............................................................................................................................................................. Kes on meil pesitsevatest kakkudest suurim ja kes väikseim? .............................................................................................................................................................
Rähnilised |