| Ränded
Eri loomaliigid reageerivad erinevalt ümbritseva keskkonna ebasoodsatele muutustele - temperatuuri langus või tõus, lumikatte saabumine ja toiduhulga kahanemine. Paljudel loomadel aeglustub selliste muutuste korral elutegevus, nad jäävad väheliikuvaks, varjuvad peidupaikadesse või langevad taliuinakusse. Nõnda toimivad roomajad ja isegi paljud imetajad, kellest tuleb juttu edaspidi. Linnud käituvad teisiti. Ebasoodsate ilmade saabudes nende tegevus hoopis intensiivistub. Paljud linnuliigid reageerivad ilmastikumuutustele rännetega. Siiani pole teadlased lõplikult selgeks saanud, miks linnud algselt rändama hakkasid, selle asemel, et kohe valida endale eluks aastaringselt sobivat elupaika. Kuid kuna linnu organism on juba kohastunud suuri vahemaid lennates läbima, rändavad nad, et leida enda eluks parajasti sobiv territoorium. Põhja pool on kevadest sügiseni oluliselt pikemad päevad kui lõunas ja seega soodsamad tingimused poegade toitmiseks ja kasvatamiseks. Sügisel hakkavad siin ilmastikutingimused ebasoodsaks muutuma ning rändlinnud liiguvad tagasi lõunasse, kus on paremad toitumistingimused. Seega on kevadränne arvatavalt põhiliselt seotud järglaste kasvatamise ja sügisränne toitumistingimustega. Otsesed linde rändama sundivad põhjused on muidugi märksa keerukamad ja seotud erinevate muutustega linnu organismis. Üldiselt algab ränne sügisel pärast sigimisperioodi lõppu ning poegade rännuvõimeliseks saamist. Paljudel liikidel eelneb rändele veel parvede moodustumine. Mõnel liigil rändavad emaslinnud varem kui isased, mõnel noored enne kui vanad. Ka rändetavad on tihti liigiti erinevad - mõned rändavad öösiti, teised päeval; mõned vaikselt, teised iseloomulikult häälitsedes. Öösel liiguvad peamiselt need liigid, kes peavad rändel palju energiat kulutama ning päeval selle kogumiseks intensiivselt toituma. Päeval rändavad hästilendavad liigid, kes rändeperioodil enamasti ei toitugi, vaid ajavad läbi varem organismi talletatud rasvavarudega. Lindude rände uurimine rõngastamismeetodil on tõestanud, et iga lind rändab pesitsuspaiga ja talvituspaiga vahet kindlas piirkonnas ja et üldjuhul naaseb lind kevadel sinnasamasse, kust ta kunagi koorus või kus ta eelmisel aastal pesitses. Niisama rangelt on määratud ka talvituspaigad. Muidugi esineb erandeid. Milliseid meie rändlinde tead? Nimeta vähemalt 10 lindu! ..................................................................................................... ...................................................................................................... ...................................................................................................... ..................................................................................................... ..................................................................................................... ..................................................................................................... |