Linnud

Lindude eluiga
Lindude eluiga looduslikes tingimustes on suhteliselt keeruline määrata. Mingi ettekujutuse sellest annavad rõngastamise ja märgistamise andmete analüüs ning vangistuses peetavate lindude vaatlused. Kaks erinevat asja on linnu võimalik potentsiaalne eluiga ja reaalne keskmine eluiga, mis kehtib looduses, kus eluiga mõjutavad mitmesugused seda piiravad tegurid - ebasoodsad ilmastiku- ja toitumistingimused, kiskjad, haigused ja ka inimtegevus.  Üldiselt on suurematel lindudel eluiga pikem kui väikestel. Nii on näiteks andmeid 46-aastaseks elanud kotkastest, samas kui kullilised ja partlased elavad tavaliselt keskmiselt kuni 20-aastaseks ja väikesed värvulised umbes 10-12-aastaseks.  Siiski jõuavad nende vanusteni vaid üksikud isendid ja looduslikes tingimustes on eluiga oluliselt lühem. Paljud linnud hukkuvad juba esimesel eluaastal.
Toitumine
Enamik linde on segatoidulised, süües nii taimset (pungi, vilju, seemneid) kui ka loomset toitu (peamiselt putukad).  Röövlinnud söövad teisi linde, närilisi ja suuremad röövlinnud ka närilistest suuremaid imetajaid. Mere ja rannikulinnud on peamiselt kalatoidulised.
Lindude organismi veevajadus on suhteliselt väike. See seletub väga väikese aurustumisega naha kaudu. Paljud lihatoidulised ja vilitoidulised liigid ei joo üldse.  

ninavastrikjasook.jpg (18495 bytes)
Linavästrik äsja püütud saagiga

Ööpäeva jooksul võivad linnud süüa väga palju, ületades sageli hädavajaliku miinimumi.   Täiskasvanud linnud toituvad 2-6 korda päevas. Kui poegi toidetakse, lendavad vanemad pesa vahet päevas sadu kordi. 

Pojad kasvavad väga kiiresti - värvuliste poegade kaal suureneb esimese nädalaga 5-6 korda. Seetõttu sööb linnupoeg päevas rohkem toitu kui ta ise kaalub.
Kui toitu on palju, söövad linnud rohkem. Samuti on nad väga paindlikud menüü suhtes. Kui mõnda toiduobjekti (näiteks rändtirtsud) ilmub äkki rohkelt, võivad sellest toituma hakata ka linnuliigid, kes tavaliselt sellisest toidust hoiduvad. Toidurohketel aastatel on lindudel sageli isegi mune kurnas rohkem kui tavaliselt.
Seega toimivad linnud näiteks kahjurputukate massilise leviku korral arvukuse operatiivse piirajana, astudes ühiselt vaenlase vastu ja jättes tavalised toiduobjektid hetkeks kõrvale.

Uuri, millest toituvad sinu kodu ümbruses elavad linnud? Kes seal elavad?

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................