| Lindude eluiga Lindude eluiga looduslikes tingimustes on suhteliselt keeruline määrata. Mingi ettekujutuse sellest annavad rõngastamise ja märgistamise andmete analüüs ning vangistuses peetavate lindude vaatlused. Kaks erinevat asja on linnu võimalik potentsiaalne eluiga ja reaalne keskmine eluiga, mis kehtib looduses, kus eluiga mõjutavad mitmesugused seda piiravad tegurid - ebasoodsad ilmastiku- ja toitumistingimused, kiskjad, haigused ja ka inimtegevus. Üldiselt on suurematel lindudel eluiga pikem kui väikestel. Nii on näiteks andmeid 46-aastaseks elanud kotkastest, samas kui kullilised ja partlased elavad tavaliselt keskmiselt kuni 20-aastaseks ja väikesed värvulised umbes 10-12-aastaseks. Siiski jõuavad nende vanusteni vaid üksikud isendid ja looduslikes tingimustes on eluiga oluliselt lühem. Paljud linnud hukkuvad juba esimesel eluaastal.
Ööpäeva jooksul võivad linnud süüa väga palju, ületades sageli hädavajaliku miinimumi. Täiskasvanud linnud toituvad 2-6 korda päevas. Kui poegi toidetakse, lendavad vanemad pesa vahet päevas sadu kordi. Pojad kasvavad väga kiiresti - värvuliste poegade kaal suureneb esimese nädalaga 5-6 korda. Seetõttu sööb linnupoeg päevas rohkem toitu kui ta ise kaalub. Uuri, millest toituvad sinu kodu ümbruses elavad linnud? Kes seal elavad? ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... ...................................................................................................................................................... |