Linnud

Enamik meist on näinud ka katuseservadesse rästa alla ehitatud suitsupääsukesepesi, mis on ehitatud savist ja mudast ning süljega kausikeseks kokku kleebitud.
Mitmed linnuliigud pesitsevad urgudes, näiteks jäälinnud jõgede kaldajärsakutes puujuurte vahel (neid imeilusaid eresiniseid linde võib meil kohata näiteks Ahja jõel). Samuti pesitsevad kaldajärsakutesse uuristatud urgudes kaldapääsukesed.

laulurastapesa.jpg (36125 bytes)
Laulurästa pesa munadega

Munade arv kurnas kõigub igal linnuliigil kindlates piirides, olenedes näiteks sellest, kui soodsad on sel aastal ilmastikutingimused või sellest, mitmendat aastat emaslind muneb vms.
Ka linnumunade värvus ja kuju on erinevad.  Linnumuna värvub liigiomaselt vahetult enne munemist, munajuha lõpus. Neil lindudel, kes munevad suluspessa - puuõõnde, urgu või muidu kaetud pessa - on munakoore värvus valge, sinakas või rohekas. Avashaudujate, ehk siis nende, kel munad lahtiselt nähtaval kohal - eriti aga maapinnal pesitsevate lindude- munad on kirjud ja nende värvus on ümbritseva keskkonnaga kooskõlas ehk siis kaitsevärvi. 
Erinev on linnuliikidel ka haudeperiood - väikesed värvulised hauvad kuni 2 nädalat, suured kullilised seevastu kuni 6 nädalat.

naerukapesa.jpg (39414 bytes)
Naerukajaka pesa munadega

Mis tähtsus on sellel, et maapinnad ja avatud pesades pesitsevate linnuliikide munad on kaitsevärvi?

.......................................................................................................................................................

.......................................................................................................................................................