Kevade saabudes, kui tärkab loodus, muutub käitumine pea kõigil loomadel, isegi inimesel. Igatahes ka lindudel. Rändlinnud lahkuvad talvituspaikadest ja suunduvad koduse pesitsuspaiga poole. Hulgulinnud, kes ei rända, hakkavad samuti pesitsuspaikadele lähenema. Ja paigalinnudki ilmuvad oma endistesse pesitsuskohtadesse. Igal linnuliigil on kevadine aktiivsus seotud eriliste liigile vastavate soodsate tingimuste tekkimisega.
 Hõbekajakapaar |
Paljud linnud moodustavad paare kogu eluks. Siia kuuluvad suured kullilised, kakulised, haigrud, toonekured jt. Teised moodustavad sesoonseid paare (näiteks laululinnud). Kuid mõned liigid ei moodusta üldse paare, kohtuvad vaid paaritumiseks ja järglaste eest hoolitsemine langeb vaid ühele sugupoolele, enamasti emasele. Nii toimivad kõik meie kanalised - tedred, metsised jt. |
Lisaks muutustele välimuses paistab rea iseärasuste poolest silma ka lindude käitumine. Enamikul liikidel toimub n-ö pulmamäng - isased võtavad omalaadseid poose, mis peaksid emastele muljet avaldama, ja lasevad kuuldavale erilisi hüüdeid, et emaseid ligi meelitada ja võluda. Nii teevad näiteks kanalised. Kullilised teevad vigurlende, ikka selsamal eesmärgil. Värvuliste isaslinnud laulavad paarimisajal, märkides sel moel oma pesitsusterritooriumi kui ka meelitades ligi paarilist.
Pesitsemisperiood langeb igal linnuliigil ajale, mil on kõige rohkem leida toitu nende poegade toitmiseks.
| Igale linnuliigile on iseloomulik omalaadne ja teistest täiesti erinev käitumine kevadel - hääled, poosid jms. Iga laululind - ööbik, musträstas või metsvint - laulab omamoodi. Lindude kevadisel pulmamängul on tähendus ainult sama liigi teiste isendite jaoks, sama kehtib ka laulu kohta. Teised linnud ja loomad ei kogune kevaditi näiteks tedremängu vaatama, nende jaoks puudub sel tegevusel igasugune tähendus. Küll aga teevad seda vahel inimesed - uudishimust ja põnevusest. |
|
