Roomajate kui maismaaselgroogsete sigimine ja areng toimuvad kuival maal. Ka täielikult vee-eluviisiga krokodillilised, merimadulased ja merikilpkonnalised tulevad sigimiseks kuivale maale. Roomajad munevad veekindla nahk- või lubikestaga mune või on munastpoegijad. Nad on lahksugulised nagu kalad ja kahepaiksedki.
Mida tähendab lahksugulisus?
.............................................................................................................................................
.............................................................................................................................................
.............................................................................................................................................
| Erinevalt kaladest ja kahepaiksetest on roomajatel
sisemine viljastamine. See tähendab, et isasloom viib seemnerakud emaslooma
munajuhasse ning munarakk viljastub emaslooma kehas. Enamikul liikidel võib
täheldada paaritumisperioodil "jooksuaega", millega kaasnevad osal liikidel
lisaks sobiva partneri otsingule ka kähmlused isaste vahel ja pulmamängud. Osa roomajaid kaevab munade tarbeks pinnasesse süvendeid või rajab pesi ning muneb loodet sisaldavad munad sinna. Sisalikel ja madudel on munad kaetud nahk- ning krokodillidel ja kilpkonnadel lubikestaga, mis kaitseb loodet vigastuste ja kuivamise eest. Näiteks muneb harilik nastik munad kõduhunnikusse, kus tänu kõdu lagunemisel eralduvale soojusele on temperatuur ümbruskonnast 3-5 kraadi kõrgem. |
 Pulmarituaalid |