Hingamine
Roomajate ainus hingamiselund on kopsud. Õhk imetakse kopsu ja surutakse sealt välja selgroole kinnituvate roiete tõstmise ja langetamisega. Veidi erinev on hingamine kilpkonnadel, kuna nende roided on kilprüüga kokku kasvanud ja neid ei saa tõsta ega langetada. Neil on õhu kopsudesse ja sealt välja pumpamiseks jalgade küljes spetsiaalsed lihased.
Tuleta meelde, milline on kahepaiksete hingamine! Too välja sarnasused ja erinevused roomajate ja kahepaiksete hingamises!
| |
kahepaiksed |
roomajad |
| sarnasused |
|
|
| erinevused |
|
|
Vereringe
Ka vereringe on võrreldes kahepaiksetega täiustunud. Roomajad saavad kogu organismi eluks vajaliku hapniku vaid kopsude kaudu ja nii on vereringel veidi olulisem roll kui kahepaiksete puhul. Süda on roomajatel sarnaselt kahepaiksetega kolmekambriline, kuid vatsake on mittetäieliku vaheseina abil jaotatud kaheks - parempoolseks venoosseks ja vasakpoolseks arteriaalseks osaks. Selle tulemusena süsihappegaasirikas venoosne ja hapnikurikas arteriaalne veri enam kehas peaaegu ei segune ning keha saab elutegevuseks vajalikku hapnikurikast verd rohkem.
Nagu teame saavad kahepaiksed osa vajalikust hapnikust ka naha kaudu. Millised roomajate naha iseärasused ei võimalda neil enam naha kaudu hingata?
.....................................................................................................................................................
.....................................................................................................................................................
Toitumine
Roomajate toit ja selle hankimise viisid on väga mitmekesised. Roomajate seas on nii rohusööjaid, putuk- kui ka lihatoidulisi liike, kes söövad linde, imetajaid, kahepaikseid ja ka teisi roomajaid. Maod ja krokodillid on põhiliselt lihatoidulised. Hariliku nastiku põhiliseks roaks on näiteks kahepaiksed. Paljud maod söövad hiiri ning teisi närilisi ja linde või suuremad maod ka näiteks küülikuid ja kitsi. Enamik sisalikke on putuktoidulised, mõned ka taimtoidulised. Näiteks toituvad Galapagose saarel elavad meriiguaanid vaid merevetikatest. Kilpkonnad toituvad enamasti taimedest.
Mürgitud maod, nagu nastik, õgivad oma saagi elusalt või lämmatavad selle eelnevalt ohvri ümber põimudes. Mürkmaod surmavad saagi eelnevalt välkkiire sööstuga, salvates teda mürgihammastega ning neelavad seejärel tervelt alla.
|