Sisaliku skelett	Toes Toes on erinevatel roomajate rühmadel üsna erinev. Sisalikud on tüüpiliselt nelja jalaga ning pika sabaga. Selgroo esimesed lülid kannavad roideid ning neist moodustub siseelundite kaitseks rinnakorv.
Krokodilli ehitus sarnaneb üldjoontes sisalike omaga. Seevastu madudel puuduvad jalad ja roietepaar on igal selgroolülil. Jalgadeta on ka osa sisalikke.

Kilpkonna toes koosneb kilprüüst, mis koosneb luuplaatidest, on kokku kasvanud selgroo ja roietega ning kaitseb kilpkonna nii pealt kui ka alt. Vaid pea ja jalad ulatuvad kilbi alt välja. Kilp kasvab koos loomaga ja kilprüül võib näha aastarõngaid, mis sarnanevad puude aastarõngastega. Rõngad on näha igal kilprüü plaadikesel.

Kas Eestis elab mõni jalgadeta sisalik?  Milline?

...............................................................................................................................

Meeled, närvid
Toidu leidmiseks ja ohu vältimiseks kasutavad roomajad eelkõige nägemist, kuulmist ja haistmist. Erinevad meeled on eri liikidel arenenud vastavalt eluviisile. Nii on näiteks urgudes elavatel roomajatel viletsad silmad, sest pimedas ei näeks nagunii kuigi hästi ning samuti ei kuule maod eriti hästi. Maod ja mõned sisalikud püüavad oma kaheharulise keele ja kurgulaes asuva Jacobsoni elundi abil ümbruskonnast, ka õhust, lõhnu ja maitseid.
Üldiselt on roomajate närvisüsteem võrreldes kahepaiksete omaga täiustunud ning seetõttu on nad ka kiiremad ja osavamad.
Mürkmadudel on ülalõua eesmised hambad - mürgihambad - suuremad ja mürgikanaliga   varustatud. Hammustamisel voolab mürginäärmest mürk hambakanali kaudu ohvri haava. Seega ei salva mürkmaod mürgitades mitte keelega, nagu rahvasuu räägib, vaid ikka hammustavad. Salvava kaheharulise keelega nad hoopis "nuusutavad".