Väliskuju Roomajate nahk on kaetud sarvsoomuste või kilbistega ning selles peaaegu puuduvad näärmed.   Kilpkonnade jäsemeid ja ülejäänud roomajate kogu keha katvad soomused on naha paksendid.  Nahk kaitseb roomajaid nii vaenlaste kui ka organismi kuivamise eest. See teebki võimalikuks elamise maismaal.  Kuna neid kattev sarvkest hakkab looma kasvamisel segama ega kasva koos loomaga, vahetavad roomajad nahka e kestuvad.

Mao kestumisel eraldunud nahk ja mahajäetud nahksed munakestad

Sisalikel eraldub vana nahk tükkidena, maod aga roomavad vanast nahast välja nagu kotist. Mao nahku võib metsas tähelepanelikult ringi vaadates üsna sageli ka meil leida.

Vaatamata sellele, et nahk kaitseb roomajaid kuivamise eest, ei suuda see siiski neid kaitsta temperatuuri kõikumiste eest.  Nii on roomajad sarnaselt kahepaiksetega kõigusoojased. Kehatemperatuuri hoiavad nad sobival tasemel soojade ja jahedate paikade vahel liikudes või on neil vastavalt päevasele temperatuurikõikumisele välja kujunenud aktiivsusperioodid. Nii on meie roomajad aktiivsed päeval, kuid kõrbes elavad roomajad on aktiivsed pigem öösel ja päeval varjavad nad end ülekuumenemise eest liivas või mõnes muus varjupaigas.

Kas meie looduses elab mõni kilpkonn? Milline?

.................................................................................................................................................