Kahepaiksete eluviisis on toimunud ka bioloogiline kohastumine, mis väljendub  ööpäevases ja sesoonses tsüklilisuses. Maismaaliigid, kes vajavad niiskust, on aktiivsed just öösiti, kui päike ei kõrveta. 
Veekogudega seotud liigid on aktiivsed päeval, sest neile on oluline piisavalt soe temperatuur (nende aktiivne periood on tavaliselt pikem). Piirkondades, kus toimub aastaaegade vaheldumine, langevad kahepaiksed talveunne. Troopilistes kõrbetes ja savannides, kus vahelduvad sademete ja põua perioodid, langevad kahepaiksed uinakusse põua ajal. 

Miks puudub niisketes troopikametsades elavatel kahepaiksetel sesoonne tsüklilisus? 

.......................................................................................................

Enamikul kahepaiksetel on kaitsevärvus - nad on sarnased keskkonnaga, milles nad kõige rohkem viibivad. Kahepaiksete värvus, omapärane muster ja käitumine võivad luua täiusliku maskeeringu. Lõuna-Aafrikas elava kulmuka kärnkonna keha ülapool näib õhukese kuivanud lehena, alapool aga lehe poolt heidetava varjuna. Kui loom liikumatult lehtede hulgas lebab, on teda peaaegu võimatu märgata. 
Osa liike on kohastumise tulemusena võimelised oma värvust muutma. Paljud troopilised konnaliigid on erksavärvilised. Ere värvus hoiatab ka vaenlasi mürgi eest. Tähniksalamandri mustal kehal on erekollased triibud ja laigud, tema poolt eritatav mürk võib tappa väiksema imetaja. 
 
Kuuba puukonna värvus on sarnane tema elukeskkonnaga

Milliseid Eestis elavaid kahepaikseid sa tead? Kirjelda, kuidas nende värvus neid kaitseb.

.......................................................................................................

.......................................................................................................

.......................................................................................................

.......................................................................................................