Kahepaiksed on esimesed maismaaselgroogsed. Üleminek veest maismaale oli murranguline sündmus selgroogsete evolutsioonis, see toimus umbes 300 miljonit aastat tagasi. Amfiibide eellasteks olid vihtuimsed kalad, kes võisid kõndida oma lihaseliste uimede abil. Kahepaiksetel, kes kohastusid lisaks elule vees ka eluga maismaal, on 1) uimjäsemed muutunud varvasjäsemeteks, mis võimaldavad keha toetumist aluspinnale ja maad mööda liikuda 2) lõpusehingamine asendunud kopsuhingamisega, mille tõttu nad ei ole enam alaliselt veega seotud
Kahepaiksete varvasjäsemed on kohastunud vastavalt nende elupaigale ja eluviisile. Ujumiseks on paljudel amfiibidel tagajäsemete varbad ujulestadega ühendatud, lehe- ja võrakonnadel, kes ronivad mööda puid, on pikkade peenikeste varvaste küljes kleepuvad iminapad, mis aitavad puust kinni hoida. Lendkonnaliste pikkade varvaste vahelised lestad on nii suured, et võimaldavad ühelt puult teisele liuelda. Kaevuvate konnade pöidadel on erilised tugevad köbrukesed, mis kaevamist tõhustavad.
Amfiibide eluviiside ja elupaikade mitmekesisus on tinginud ka nende hingamiselundite kohastumist. Üldiselt võib öelda, et mida maismaalisema eluviisiga liik, seda rohkem on arenenud kopsud ja teisejärgulisem on nahahingamise osa. Näiteks kärnkonna kopsud on palju paremini arenenud kui roheliste konnade omad. Miks on kopsuhingamisega amfiibidel vaja vett? .................................................................................................... ................................................................................................... Nimeta kaks tunnust, mis näitab, et arengust hoolimata on kahepaiksed jäänud kalalaadseteks loomadeks. .................................................................................................... ..................................................................................................... ................................................................................................... |