Dünamomeeter. Jõu mõõtmine

Mõõteriista, millega mõõdetakse jõudu, nimetatakse dünamomeetriks.

Lihtne vedrudünamomeeter valmistatakse järgmiselt. Lauakese külge kinnitatakse vedru, mille ülemises otsas on osuti ja alumises otsas konks. Osuti algasend märgitakse lauale. See on dünamomeetri nullasend.
Edasi riputatakse konksu otsa keha massiga 102 grammi, mis tähendab et kehale mõjub raskusjõud 1N (njuuton). Selle tulemusena vedru pikeneb ja osuti liigub allapoole.
Lõppasend märgitakse jällegi lauale. Kui nüüd riputada konksu otsa veel üks keha massiga 102 grammi, pikeneb vedru veelgi, s.t. vedrule mõjub juba jõud 2 njuutonit.
Osuti näidu jällegi ära märkinud, tuleb tegevust samamoodi jätkata. 		Joonis89.tif (7789 bytes)

Sellist tegevust nimetatakse vedru gradueerimiseks ehk mõõteriista skaalajaotuste määramiseks. Gradueeritud vedru ongi lihtsaim dünamomeeter.

Missugust mõõteriista kasutatakse jõu mõõtmiseks, millel põhineb selle mõõteriista ehitus?

...................................................................................................................................................

....................................................................................................................................................

Dünamomeetriga saab mõõta mitte ainult raskusjõudu, vaid ka teisi jõude: hõõrdejõudu, elastsusjõudu jne.
Lihaste jõudu käe kokkusurumisel saab mõõta käsidünamomeetriga - jõumõõtjaga.

Joonis60.tif (3998 bytes) Suurte jõudude, näiteks traktori veojõu mõõtmiseks kasutatakse spetsiaalseid veodünamomeetreid. Niisuguste dünamomeetritega võib mõõta mitmekümne tuhande njuutoni suurusi jõude.

Milleks kasutatakse jõumõõtjat?

.......................................................................................................................................................