Hõõrdejõud

Teame, et igasuguse kiirusemuutuse põhjuseks on mingi jõud.

Miks jääb mäest alla libisev kelk või jalgpalliplatsil veerev pall lõpuks seisma? Samuti jääb peagi seisma jalgratas, kui jalgrattur  lõpetab pedaalide väntamise. Järelikult mõjus neile mingi jõud, mis nende liikumise kiirust järjest vähendas.

Jõudu, mis tekib ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda ja on suunatud liikumisele vastupidiselt, nimetatakse hõõrdejõuks.

Joon69a.tif (3156 bytes) Kasti liikumist mööda põrandat takistab kasti  ja põranda vaheline hõõrdejõud.

Missugust jõudu nimetatakse hõõrdejõuks?

....................................................................................................................................................

.....................................................................................................................................................


Hõõrdejõud on jõuliik, mille tekkimise üheks põhjuseks on kokkupuutuvate pindade krobelisus. Isegi siledana näivatel pindadel on olemas ebatasasused, konarused ja kriimustused.
Teiseks põhjuseks on kokkupuutuvate kehade molekulide vastastikune tõmbumine.

Kui kehade pinnad on krobelised, jämedalt töödeldud, on hõõrdejõud tingitud põhiliselt esimesest põhjusest. Kui aga kehade pinnad on hästi poleeritud, on kehade molekulid kokkupuutuvates kohtades üksteisele nii lähedal, et muutub märgatavaks molekulide vastastikune tõmbumine.

Mis on hõõrdumise põhjuseks?

...................................................................................................................................................

...................................................................................................................................................

Hõõrdumist võib palju kordi vähendada, kui paigutada hõõrduvate pindade vahele määrdekiht. Määrdekiht eemaldab hõõrduvad pinnad teineteisest ning takistab seega nende kokkupuutumist.

Kehade liikumisel libisevad teineteise peal mitte kehade pinnad, vaid määrdekihid, sest määrdeks on tavaliselt vedelik. Hõõrdumine vedelikukihtide vahel on aga väiksem kui tahke keha pindade vahel.