Põhjavete tegevus

Osa sademete veest imbub pinnasesse ja sealt sügavamale maakoorde, kus ta esineb tühemikes, poorides ja lõhedes põhjaveena.

Põhjavee liikumisega on seotud mineraalainete ümberpaigutumine, mehaanilisel ärakandel viib vesi kaasa vaid peeni saviosakesi ja peent liiva.

Eriti suur geoloogiline toime on põhjaveel nendes piirkondades, kus leidub vees lahustuvaid kivimeid (lubjakivi, kips jt), lahustumisprotsesside tulemusel kujunevad siis kivimites omapärased pinnavormid ja maasisesed õõnsused, mida nimetatakse karstiks. Karst esineb looduses ulatuslikel aladel. Karstumine muudab oluliselt maapinda ja takistab maa kasutamist. Kohati võib vesi maapinnalt karstikoobastesse kaduda ning nii jäävad need alad ilma jõgedeta. Teises kohas võib allikatena väljuv vesi esile kutsuda liigniiskust ning põhjustada soostumist, aga ka anda alguse veerikastele ojadele ja jõgedele.

Eesti tuntumad karstialad on Kostivere ja Uhaku.     Kostivere karstiala

Mida nimetatakse karstiks?

.................................................................................................................................................

Missugust mõju karstumine maapinnale avaldab?

.................................................................................................................................................

.................................................................................................................................................

Missuguseid Eesti karstinähtusi sa tead ja milliseid oled ise näinud?

..................................................................................................................................................

..................................................................................................................................................