Liustike tegevus

Liustikud on suured jäämassid, mis laskuvad lumepiirist allapoole. Liustikud saavad alguse igilumeväljadelt. Aastate vältel kogunenud lumi muutub esialgu sõmerlumeks ehk firniks. Pealmiste lumekihtide survel ning läbinõrguva vee jäätumisel muutub see teraline lumi järk-järgult jääks.

Tekkinud jää liigub väga aeglaselt allapoole. Liustikud võivad olla kilomeetreid ja kümneid kilomeetreid pikad. Mida suurem on liustik, seda kiiremini ta liigub. Keskmiselt liustike liikumise kiirus on 1-2 meetrit ööpäevas. Kirjelda liustiku teket. .............................................................................. ..............................................................................

Liustik "voolab" mägede nõlvult oru põhja mööda. Liustikule langeb kogu aeg kive, kivirisu ja muud mägede murenemise materjali. Kuna liustik liigub väga aeglaselt, koguneb tema külgedele ja põhja suurel hulgal   murenenud materjali, mida nimetatakse moreeniks.
Laskudes orgu, sulab  liustik pidevalt, tema sulamisel tekib ojasid, mis voolavad esialgu liustikul, hiljem aga tungivad lõhede kaudu liustiku alla. Neist ojadest moodustub liustiku otsas jõgi, mis voolab välja liustiku alt. Moreenküngaste vahelised lohud on sageli täitunud veega, seal tekivad liustikujärved.

Liikudes orus, künnab liustik aeglaselt oma sängi. Kivid, mis on tunginud jäässe, kriimustavad omakorda liustiku kivist sängi ja süvendavad seda pidevalt.

Oma raskuse tõttu tasandab ja poleerib liustik kaljusid. Selliseid väljaulatuvaid silutud kaljusid nimetatakse silekaljudeks. Silutud pindadele jäävad kivide poolt tekitatud kriimustused. Kriimustuste suuna järgi võib kindlaks määrata ka liustiku liikumise suunda.

Mis on moreen?

...............................................................................................................................................