Ookeani põhjareljeef

Ookeanide põhjareljeef on äärmiselt mitmekesine, sarnaselt mandritega laiuvad ka ookeanide põhjas tasandikud ja kõrguvad mäestikud, mille ahelikke eraldavad sügavad orud.
Soomepil.tif (94389 bytes)

Ookeanipõhja reljeef on võrreldes mandritega püsikindlam, välja arvatud vulkaanilised alad, sest siin avaldub välisjõudude toime märksa nõrgemalt.

Ookeanip.tif (103293 bytes) Ookeanide põhjas eristatakse järgmisi osi: mandrilava, mandrinõlv, üleminekuvöönd (nõod, saarkaared, süvikud), ookeanide keskmäestikud, ookeanipõhi.

Mandrilava on veealane tasandik, mis ääristab mandreid, selle laius võib ulatuda kohati 1300 kilomeetrini ning sügavus võib olla mõnekümnest meetrist 500 meetrini.
Mandrilava on tekkinud peamiselt mandrite äärealade vajumisel ning mere pealetungi ja üleujutuste tagajärjel.

Kirjelda mandrilava tekkeprotsessi.

...................................................................................................................................................

...................................................................................................................................................

....................................................................................................................................................

Mandrilaval on avastatud mitmesuguseid maavarasid, merepõhjast toodetakse naftat ja maagaasi, mitmeid metallimaake, fosforiiti. Samuti on kalapüük koondunud mandrilava piirkonda.

Missuguseid maavarasid merepõhjast toodetakse?

....................................................................................................................................................

Mandrinõlv piirab mandrilava peaaegu kõikjal. Mandrinõlva kaldenurk võib olla kohati kuni 30°. Järsaku jalam jääb enamasti 1500-3000 m sügavusele. Tihti lõikuvad mandrilavasse sügavad orud ning aeg-ajalt toimuvad mandrinõlval ja selle jalamil maavärinad ning tegutsevad veealused vulkaanid.