Austraalia on maakera kõige väiksem manner. Tema pindala on 7,6 miljonit km². Austraalia asub nagu Antarktiski täielikult lõunapoolkeral. Austraaliat ümbritsevad soojaveelised India ja Vaikne ookean. Piki Austraalia kirderannikut kulgeb rannajoont jäljendades enam kui 2000 km pikkuselt maailma suurim korallrahu - Suur Vallrahu. Suuremad saared on Tasmaania ja Uus-Guinea.

Austraalias valitseb kuum kliima, millele on omane nii ööpäeva kui ka aasta temperatuuri suur kõikumine. Austraalia jõgedevõrk on hõre, siin paiknevatele kõrbetele ja poolkõrbetele on iseloomulik kuivade, ajutise vooluveega jõesängide - kriikide võrk. Vett leidub neis lühikest aega, ainult pärast harvu vihmasademeid. Suurima jõestiku moodustab Murray koos oma suure lisajõe Darlingiga. Austraalias on rohkesti järvi, kuid enamik neist on äravooluta ja soolaseveelised. Suurim järv Eyre asub 12 meetrit allpool merepinda.

Kuiva kliima tõttu on taimkate enamasti kidur, kuid väga omapärane. Ligi 75 % siinsetest taimeliikidest kasvab ainult Austraalias. Austraaliale on iseloomulikud eukalüpti- ja akaatsialiigid, mida teistel mandritel ei kasva. Nii nagu taimestik, on ka Austraalia loomastik väga omapärane. Siin elab loomi, kes on mujal ammu välja surnud. Palju on kukkurloomi, kelle tüüpilisem esindaja on känguru, eükalüptimetsades elutseb kukkurkaru koaala.

Mis on kriik?

.................................................................................................................................................

Iseloomusta Austraalia taimestikku ja loomastikku.

.................................................................................................................................................