Kivimite vanuse määramine, absoluutne ja suhteline vanus

Kivimite vanuse määramine
Absoluutne ja suhteline vanus

Kivimite vanust saab määrata mitmeti, kõige lihtsam on välja selgitada kivimite suhteline vanus, s.t öelda, millised kivimid on tekkinud varem, millised hiljem.
Selleks selgitatakse välja kivimikihtide tekkimise järjekord. See on võimalik sellistes kohtades, kus kivimikihid on maapinnal paljandunud.
Reeglina on paljandis kõrgemal asetsev kiht madalamal asetsevast noorem, seda aga ainult juhul, kui kivimikihtide asetust ei ole muutnud murrangud või kurrutused.

Kivimite vanuse määramisel on suureks abiks kivistised ehk fossiilid, mis on kauges minevikus elanud organismide jäänused, millest mingi osa on kivistunud ja säilinud.

Kivististe abil saab määrata kivimikehade tekkimise järjekorda. Erinevad kivistised osutavad kivimite võimalikule eriaegsele tekkele.

Mitte kõik kivistised aga ei ole kihtide suhtelise vanuse hindamisel võrdse tähtsusega. Mõned organismid (bakterid, ussid jt) ei ole miljonite aastate vältel oluliselt muutunud ja nende jäänukeid võib leida väga erineva vanusega kihtides.

Teised seevastu on muutunud väga kiiresti ja iseloomustavad väga lühikest geoloogilist ajalõiku. Ja just need vormid on suhtelisel ajaarvamisel eriti suure tähtsusega.

Kivimite absoluutseks vanuseks nimetatakse aega, mis on möödunud nende moodustumisest.

Mis on kivimite suhteline vanus?

.................................

................................

Milliste kivimite vanuse määramiseks seda põhiliselt kasutatakse?

..................................................................................................................................................

Mis on kivistised ja kuidas nad on tekkinud?

.....................................................................................................................................................

.....................................................................................................................................................