Maavärinate levik

Maavärinaid esineb kõige sagedamini kahes piirkonnas:

esimene neist on Vaikse ookeani vöönd, mis ääristab hiigelsuure poolringina Vaikse ookeani rannikupiirkonda - Aasia ja Austraalia idarannikut ning Põhja- ja Lõuna-Ameerika läänerannikut.

Teine on tuntud Vahemeremaade seismilise vööndina, alates Portugalist kulgeb see üle Vahemeremaade, Musta mere, Väike-Aasia ja Himaalaja mäestiku Indoneesiasse.

Maavar1.tif (428277 bytes)


Maavärinate epitsentrite jaotus:

1 - sagedaste maavärinate piirkonnad, 2 - harva esinevate maavärinate piirkonnad

Kus ja millal toimus viimane suur maavärisemine, mida sa sellest veel tead, kuidas sa selle kohta infot said (raadio, TV, ajalehed jne)?

..................................................................................................................................................

..................................................................................................................................................

...................................................................................................................................................

Maavärina ajal võib kogu ümbrus hetkega tundmatuseni muutuda. Purunevad hooned, kõiguvad puud, maapinda nagu rulluks või lainetaks.

Mägedes tekivad varingud, laviinid ja maalihked. Inimesele on maavärinad eriti ohtlikud, kui nad toimuvad asulate piirkonnas. Siis hukkub selle loodusnähtuse tagajärjel sageli palju inimesi.