|
Vulkaanid e tulemäed
Vulkaanilised nähtused on tihedalt seotud Maa sisemuses toimuvaga. Vahevöös leidub palju suure kuumuse tõttu vedelaks sulanud kivimit – magmat. Magmal lasub paks raske maakoor, mis avaldab talle tohutut survet. Kui maakoores juhtub olema mingi kanal või lõhe, tungivad seda mööda maapinnale vulkaanilise tegevuse produktid: gaasid, laava, vulkaaniline tuhk ja tahkete kivimite tükid.
|
|
Tulemägi on tavaliselt koonusekujuline, koosnedes eelmiste pursete ajal kuhjunud tuhast, purustatud kivimitest jms. Kuhila tipus asub lehtrikujuline kraater, millest läheb sügavusse lõõr. Kui vulkaan parajasti ei tegutse, täidab lõõri hangunud laava. Lõõr ulatub magmakoldeni. Magma on tulivedel kivimass, mis rajab endale teed mööda maakoorde tekkinud lõhet ja tungib maapinnale laavana.
Kirjuta joonisele juurde, kus asuvad kraater, lõõr, magma ja laava! |
|
Maailma üks kõrgemaid tegevvulkaane on Kljutševskaja Sopka e Kljutši vulkaan 4750 m üle merepinna. Eriti palju on vulkaane Islandil. Euroopa tuntumad vulkaanid on Vesuuv ja Etna.
Havai troopiline vulkaan |
 |
Mis on magma?
................................................................................................................................................
| |