Maakoor on alalises liikumises. Ühed maakoore osad kerkivad aeglaselt, teised vajuvad. Mõnedes kohtades on aga maakoore liikumised kiired ja põhjustavad maakoore pragunemist ning koos sellega maavärinaid ja vulkaanipurskeid.

Maakoore aeglane kerkimine.
Kui vaadata tähelepanelikult Eestis laialdaselt esineva lubjakivi tükke, võib neis leida mereloomade kivistunud karpe ja jäljendeid. Mereloomade kivististe leidumine maismaal, mitukümmend meetrit kõrgemal merepinnast, näitab, et need alad on kunagi olnud merepõhi. On kindlaks tehtud, et Põhja-Eesti rannikuala, samuti Soome ja Skandinaavia poolsaar kerkivad aeglaselt - mõni millimeeter aastas. Ometi muudab maismaa selline kerkimine sajandite ja aastatuhandete jooksul rannikualasid tublisti. Selle tagajärjel meri taganeb, rannikuäärsed saared muutuvad poolsaarteks, endine merepõhi saab maismaaks.

Mis on maakoore aeglase kerkimise tagajärg? ...................................................... Nimeta piirkondi maakeral, kus maakoor aeglaselt kerkib. ......................................................

Maakoore aeglane vajumine.
Paljudes paikades vajub maakoor aeglaselt. Hollandis asuvad suured maa-alad merepinnast madalamal (neid nimetatakse poldriteks). Üleujutuste ärahoidmiseks on need kaitstud kõrgete vallidega - tammidega. Et vihmavesi ei saaks niisugustele aladele koguneda, tuleb vett pidevalt ära pumbata. Hollandis laskub maismaa pikkamisi ka praegu. Seepärast peavad hollandlased kaitsevalle aeg-ajalt kõrgemaks tegema.

Nimeta maailma piirkondi, kus maapind vajub. ..................................................... Mida saab sellistes piirkondades  üleujutuste vältimiseks ette võtta? ..................................................... .....................................................

Maakoore kõikuvliikumised on esinenud peaaegu kõikjal. Kõige värskemaid kõikuvliikumiste jälgi leiame mererannikul. Maakoore kõikuvliikumisi põhjustavad Maa sisejõud.