Maa siseehituse ja maakoore uurimise viisid

kaevandus.jpg (66403 bytes)  

Inimeste teadmised Maa siseehitusest, seal olevate ainete koostisest ning omadustest pärinevad peamiselt kaudsete meetoditega saadud uurimustest.

Vahetult on Maad võimalik uurida vaid õhukeses pealiskihis: paljanditel, kaevandustes ja puuraukudes.

 

Maakoore ehitust õpitakse peamiselt tundma puuraukude abil, kuid need ei ulatu kuigi sügavale, sügavaimad puuraugud ulatuvad kuni 13 kilomeetri sügavusele ja see tähendab, et need ei küüni isegi läbi maakoore.

Järelikult ongi kõige paremini läbi uuritud Maa välimine kiht – maakoor.

Eestis on umbes 10 000 puurauku, kõige sügavam asub Ruhnus (787,4 m).

Maa sisemus on otsesteks uurimisteks täiesti kättesaamatu, seepärast püütakse sügaval asuvaid Maa osi tundma õppida teiste meetoditega. Selleks uuritakse raskusjõu iseärasusi, maavärinate poolt tekitatud löögilainete levimise suunda ja kiirust, temperatuuri muutusi puuraukudes, vulkaanipurskeid, meteoriite jms.

 kaevandus1.jpg (99918 bytes)
kaevandus2.jpg (41137 bytes)

.

 Uurijate arvates võiks temperatuur Maa keskosas ulatuda tuhandetest kuni kümnete tuhandete kraadideni. Erinevad mõõtmised on  näidanud, et maakoore temperatuur tõuseb sügavuse suurenedes iga 33 meetri järel 1° võrra.


Kuidas peamiselt õpitakse tundma maakoore ehitust?

........................................................................................................

........................................................................................................

Missugust Maa kihti on kõige paremini uuritud ja miks?

....................................................................................................................................................