Maakoore ehitus,
mandriline ja ookeaniline maakoor
 |
Koostise ja paksuse poolest jaguneb maakoor mandriliseks ja ookeaniliseks. Mandritel, eriti aga mäestikes, on maakoor tunduvalt paksem kui ookeanide all, mandritel on maakoore paksus harilikult 30-40 km, aga näiteks Himaalajas ja Tjan-Šanis 70 km, lisaks üsna segi paisatud ja kirju koostisega – seda nimetatakse mandriliseks maakooreks. |
Suuremal osal maakerast, ookeanide all, on maakoor õhem, 6-15 km paksune, lihtsama ja ühtlasema koostisega – seda nimetatakse ookeaniliseks maakooreks.
| Maakoor pole ühtlane, temas eristatakse kolme kihti. Kõige peal asub väiksema vastupidavusega settekivimite kiht. Selle moodustavad lubjakivid, liivakivid, kildad jt settekivimid. Selle kihi paksus mandritel on kuni 15 km, ookeanide all aga ainult kuni 1 km. |
 |
Eestis on settekivimite kiht õhuke (Põhja-Eestis umbes 100 m, Lääne-Eestis kuni 600 m).
Settekivimite all paikneb graniidikiht, mis koosneb graniitidest jt graniidisarnastest kivimitest. See kiht on iseloomulik ainult maismaaaladele, kuna ookeanide all graniidikihti ei ole. Kõige paksem on see mäestikupiirkondades (kuni 50 km) ja kõige õhem tasandikel (kuni 10 km).
Veelgi sügavamal, graniidikihi all, asub basaldikiht, mis koosneb basaltidest ja basaldisarnastest kivimitest. Basaldikiht asub nii mandril kui ka ookeanide all. Ka basaldikihi paksus ei ole kõikjal ühesugune, tasandike all kuni 30 km, mäestikualadel kuni 15 km ning ookeanide all kuni 5 km.
Ookeaniline ja mandriline maakoor erinevad üksteisest ka vanuse poolest, mandriline maakoor on tunduvalt vanem.
 |
Maakoore ehitus mandrite ja ookeanide all. |
Mille poolest erineb maakoore ehitus mandritel ja ookeanide all?
......................................................................................................................................................
......................................................................................................................................................