Uusaegkond algas umbes 65 miljonit aastat tagasi.
Ta jaguneb samuti kolmeks – paleogeeni, neogeeni ja kvaternaari ajastuks.

Paleogeeni ajastu algas 65 miljonit aastat tagasi ja kestis 39 miljonit aastat. Paleogeeni meredes olid arvukamad karbid, teod, korallid, käsnad ja merisiilikud. Ilmusid vaalad, hülged ja delfiinid. Esimesed õhuvalla alistanud imetajad olid aga nahkhiired. Suurima mitmekesisuse saavutasid siiski maismaaloomad, arenesid elevandi ja hobuse eellased. Moodustusid maailma suurimad pruunsöeleiukohad.

Nimeta mõned imetajad, kes ilmusid paleogeeni ajastul.
.................................................................................................................................................

Neogeeni ajastu algas umbes 27 miljonit aastat tagasi ja kesti ligikaudu 25 miljonit aastat. Neogeeni lõpul halvenes kliima, mille tagajärjeks oli ulatuslik mandrijäätumine, mille raskuspunkt aga langeb kvaternaari ajastusse.

Neogeeni loomastik on lähedane nüüdisaegsele: ilmusid karud, hüäänid, kaamelid, rebased, koerad, hundid, sead, lambad, kaelkirjakud, jõehobud ja paljud teised loomad. Ka neogeeni linnuriik oli väga rikkalik.

Tuhandete väikeste lindude kõrval väärivad erilist märkimist linnuriigi hiiglased – ürgsed jaanalinnud, kellede kõrgus ulatus 3 meetrini ja kelle muna oli kuni 35 cm pikk ja 22 cm lai. Neogeeni ajastu lõpul ilmusid inimahvid.