|
Ordoviitsium, silur ja devon
Ordoviitsium oli 500-435 miljonit aastat tagasi. Hoolimata mandri kohatistest jäätumistest oli ordoviitsiumi kliima valdavalt mereline ja soe ning ka elustik, eriti meredes rikkalik. Arenesid ürgkalad, taimeriiki esindasid vetikad. Ordoviitsiumi ajastu setetes leidub rohkesti naftat ja maagaasi.
Missugusel ajastul arenesid ürgkalad?
.....................................................................................................................................................
Silur oli 435-395 miljonit aastat tagasi. Siluri loomariigi asupaigaks oli meri ja selle moodustasid peamiselt selgrootud, eeskätt korallid, teod, meriliiliad jt. Siluri ajastu molluskid saavutasid kohati otse hämmastavaid mõõtmeid - kuni 4,5 meetrit. Erilist tähelepanu on äratanud ka Saaremaalt leitud ürgskorpionide kivistised, Ürgskorpionid kasvasid kuni kahe meetri pikkuseks ja olid selle ajastu kõige ohtlikumad röövloomad. Tähtsaimaks sündmuseks oli taimede tulek maismaale, nad arenesid välja tõusu-mõõna ajal elanud veetaimedest. Maavarade poolest oli silur suhteliselt vaene.
Missuguses aegkonnas ja ajastus tulid maismaale taimed ning kuidas nad välja arenesid?
.....................................................................................................................................................
Devon oli 395-345 miljonit aastat tagasi.
 |
Maismaataimed olid juba täiesti tavalised ning hakkasid levima ka esimesed metsad. Meie ajal tõusevad sõnajalad, osjad ja kollad vaevalt maapinnast kõrgemale ning vaid haruharva küünivad inimese kõrguseni, siis aga kasvasid nad jämedate ja tugevate tüvedega suurteks puudeks. Kohati kuhjusid taimejäänused massiliselt, pannes aluse kivisöemaardlate tekkele
| | 