Ürgaegkond ja aguaegkond

Ürgaegkond ja aguaegkond moodustavad ajaliselt valdava osa Maa teadaolevast geoloogilisest minevikust.
See on aeg, mil Maa kattus tahke koorega, kujunesid atmosfäär ja hüdrosfäär ning algas elu areng. Ürg- ja aguaegkonna kivimid – kildad, gneisid, graniidid jt - on tugevasti moondunud ning seetõttu leidub neis kivistisi haruharva. Iga selline leid on geoloogidele tõeliseks suursündmuseks.

Missuguses aegkonnas moodustusid maakoor ja vahevöö?

................................................................................................................................................

Vanaaegkond algas 570 miljonit aastat tagasi ja kestis 345 miljonit aastat. Ta jaguneb kuueks - kambriumi, ordoviitsiumi, siluri , devoni, karboni ja permi ajastuks.

Vanaaegkonna vanim ajastu kambrium oli 570-500 miljonit aastat tagasi.
See oli Maa ajaloos rahulik aeg. Mandrid olid siis madalamad kui nüüd, kliima oli soe ja vulkaanipurskeid esines suhteliselt harva. Arvatakse, et kambriumi ajastu lõpul ilmusid juba esimeste selgroogsete eellased. Kambriumi olulisemateks maavaradeks on nafta ja fosforiidid.

Selline
nägi
elu
maal
välja
kambriumi
ajastul.		 Kambrium.tif (678773 bytes)

Millisesse aegkonda kuulub kambriumi ajastu?

..........................................................................................................................................................

Kirjelda kambriumiaegset elukeskkonda Maal.

..........................................................................................................................................................