Geoloogia teema algab füüsika osaga, kus on juttu kehade vastasmõjust ja massist, jõust ja jõu erinevatest liikidest, kehade tasakaalu tingimustest, dünamomeetrist, jõu mõõtmisest, kehade liikumisest, liikumise kiirusest ja selle muutumisest, aineosakeste põrgetest ja molekulaarkineetikast.

N.ö. "puhas" geoloogia osa algab maa tekkimise ja maakoore arenemise teooria tutvustusega. Edasi on lühidalt juttu geoloogilisest ajaarvamisest ning ürg-, agu-, vana-, kesk- ja uusaegkonnast.

Räägitakse Maa siseehitusest, maakoore ehitusest, mandrilisest ja ookeanilisest maakoorest, maakoore siseehituse ja maakoore arenemise uurimise viisidest ning laamtektoonikast.

Järgmine suurem teemaplokk on Maa sisejõududest, seal on juttu maakoore kõikuvliikumistest, vulkaanidest, maavärinatest, murrangutest, kivimitest: tard-, sette- ja moondekivimitest ning kivimite vanuse määramise meetoditest.

Edasi on juttu ookeanidest ja mandritest,
käsitletakse nelja suuremat ookeani: Arktika, Atlandi, India ja Vaikne 
ning kuut mandrit: Euraasia, Aafrika, Lõuna- ja Põhja-Ameerika, Antarktis ja Austraalia.

Ookeanide teema juures on iga ookeani kohta ka ristsõna!

Lühidalt on juttu ka maakera pinnamoest, pinnamoe kujutamisest kaardil ja ookeani põhjareljeefist.

Geoloogia osa lõpetab teemaplokk Maa välisjõudude tegevusest, kus on juttu murenemisest, vooluvete, liustike, põhjavete, mere ja tuule tegevusest.

Teema lõpus on ka kordamisküsimused!!! Nendele vastamiseks soovime jõudu!!!

Loodame, et sulle see osa meeldib ja et sa saad siit nii mõnegi uue tarkuse teada, millest sul seni aimugi ei olnud!

Koostajad