Kaarte võime lihtsalt liigitada ka kujutatava maa-ala suuruse järgi. Maakera kujutamine kogu ulatuses nimetame maailma kaardiks, mida võib kujutada ka poolkeradena (eraldi lääne- ja idapoolkera). Selleks et esile tuua iga mandri geograafilisi iseärasusi, koostatakse mandrite või nende osade kaarte. Nt. Euraasia, Põhja-Ameerika või Euroopa jt. Samuti vaid riikide kaardid jne.

Olenevalt mõõtkava suurusest jaotatakse kaardid kolme rühma. Mida suurem on kaardil kujutatud ala, seda väiksem on kaardi mõõtkava. Mõõtkava vähenemisega kahaneb detailsus ja kaardil tehtavate mõõtmiste täpsus.

Väikese - (mõõtkava üle 1: 1 000 000), keskmise – (mõõtkava 1: 200 000 kuni 1: 1 000 000) ja suuremõõtkavalised (mõõtkava 1: 200 000 või suurem) kaardid.

Kõige väiksema mõõtkavaga on maailma kaardid ja poolkerade kaardid. Neil kaartidel kujutatu on üsnagi üldistatud ja skemaatiline, geograafiliste objektide piirjooni on tunduvalt moonutatud. Samas annavad nad aga hea ülevaate maakera pinnast tervikuna, mandrite ja neid ümbritsevate merede ja ookeanide vastastikuse asendi tundmaõppimiseks, samuti tähtsamate geograafiliste objektide ja nähtuste (maavärinad ja vulkaanid, temperatuuri ja sademete jaotus jne.) paiknemise üldiste seaduspärasustega tutvumiseks.

Mida suurem on mõõtkava seda üksikasjalikum ta on. Sellistel kaartidel on objektid kujutatud detailsemalt ja täpsemalt kui maailma või poolkerade kaartidel. Nende järgi võib tundma õppida pinnaehitust, mõõta kaugusi, määrata geograafilisi koordinaate jne.
Kõige detailsemad on maa-ala kujutis topograafilistel kaartidel.

1. Millise kaardiga on tegemist?

2. Mida kujutatakse suurmõõtkavalistel kaartidel? ................................................

3. Millise suurusega kaardil kujutatakse maailma kaarti? .......................................
4. Kui suure mõõtkavaga on Kooliatlases olevad kaardid? Missugusesse rühma nad kuuluvad?