Kauguste kujutamine kaardil

Selleks, et teada saada, kui kaugel asuvad kaks punkti üksteisest oleks vaja need kaugused mõõta. Kaugusi saab mõõta mitmel erineval viisil. Kahe eseme vahelist kaugust võib mõõta mõõdulindi või spetsiaalsete aparaatidega. Mõnikord mõõdetakse kaugusi ka maamõõdusirkliga või meeterjoonlauaga. Lühikesi vahemaid, nagu näiteks teie klassi pikkus ja laius, võib mõõta mõõdulindiga.

Kui olete matkal või ekskursioonil ei ole teil sageli mõõtmisvahendeid käepärast. Läbitud tee pikkust või kaugust kahe kohaliku eseme vahel võib mõõta ka sammudega. Selleks on vaja ainult teada oma sammu keskmist pikkust. Selleks tuleb välja mõõta 50m või 100m ja ära käia see vahemaa harilikkude keskmiste sammudega, kogu aeg samme loendades. Kui käime seda vahemaad teistkordselt, võib sammude arv olla teistsugune. Käime veel kolmandal korral. Nüüd liidame kolmel käigul saadud sammude arvud ja jagame saadud summa kolmega. Saame vahemaa keskmise kauguse sammudes. Nüüd jagame 50/100 meetrit saadud sammude arvuga ning saamegi teada oma sammu keskmise pikkuse.  Kauguste määramise harjutamiseks sammudega on abiks tööleht.

Väga kasulik on õppida kaugust määrama silma järgi. Et arendada silmamõõtu, on vaja sagedamini harjutada vahemaade määramist sel meetodil. Harjutamine seisneb järgmises: määrake silma järgi kaugus mingi teie poolt valitud esemeni, seejärel aga mõõtke sama vahemaa kontrollimiseks sammudega või mõõdulindiga.

Mõõtkava

Looduses mõõdetud vahemaa ei mahu aga paberilehele. Seepärast tuleb teda kujutada vähendatult, kasutades selleks mõõtkava. Mõõtkava näitab, mitu korda on paberil (kaardil, plaanil) vähendatud tegelikku kaugust.
Oletame, et looduses mõõdetud vahemaa pikkus on 10 m. Selleks, et see joonisele ära mahuks, tuleb teda vähendada näiteks 100 korda. Sel juhul vastab 10 meetrile looduses 10 cm joonisel.

Mõõtkava märkimiseks on mitu võimalust.
Kõige lihtsam on kasutada mõõtkava, mis on kujutatud võrdseteks osadeks jaotatud sirgjoonena (joonis). Niisugust mõõtkava nimetatakse joonmõõtkavaks. Joonmõõdul asetseb nullpunkt 1cm kaugusel joone vasakust otsast, esimene sentimeeter aga jaotatakse millimeetriteks.

Copy of Joon.gif (872 bytes)

Võrdlusmõõtkava puhul kirjutatakse lihtsalt 1 cm – 200 m, seda loetakse järgmiselt         1 sentimeetrit kaardil võrdub 200 meetrile looduses.

Samuti on kasutusel arvmõõtkava. Arvmõõtkava näitab, mitu korda on iga kujutatud kaugus väiksem tegelikust kaugusest. 1: 100 000 tähendab, et kujutatud kaugust on 100 000 korda väiksem tegelikust kaugusest ehk igale sentimeetrile plaanil vastab 100 000 cm - 1000m - 1 km looduses. Seega 1 sentimeeter võrdub 1 kilomeetriga.