Rõhk gaasides
Rõhk veekogus on seda suurem, mida sügavamale laskuda. Sügaval ookeani põhjas on rõhk nii suur, et inimene seda välja ei suudaks kannatada.
| Rõhu mõõtmiseks vedelikes ja ka gaasides kasutatakse manomeetrit. Manomeeter koosneb voolikust, ülekandemehhanismist, osutist ning skaalast. Ülekandemehhanism koosneb enamasti veniva kaanega karbikesest ning lehtvedrust. Anum, milles tahetakse rõhku mõõta, ühendatakse voolikuga. Rõhk voolikus mõjutab rõhku karbikeses. Kui rõhk on suur, venib karbikese kaas välja ning mõjutab vedru. Vedru omakorda liigutab osuti õigesse kohta skaalal. Manomeeter näitab enamasti rõhku paskalites. |  |
 |
Lisaks osutiga manomeetrile on võimalik kasutada ka vedelikmanomeetrit. Selline manomeeter koosneb U-kujulisest klaastorust, milles paikneb vedelik ning voolikust. Kui manomeeter ühendada vooliku abil anumaga, milles tahetakse rõhku mõõta, siis muutub vedelikusamba kõrgus torus. Joonisel olevale manomeetrile avaldatakse rõhku 60 Pa. Rõhk gaasides allub samasugustele seaduspärasustele nagu rõhk vedelikes: mida kõrgem on gaasisammas pinna kohal, seda suuremat rõhku see pinnale avaldab. Kõige levinuim gaaside segu Maal on õhk. Maapinna kohal asub 1500 km kõrgune õhukiht, mille mass on 520 000 000 000 000 0000 kg. Selline õhusammas avaldab maapinnale umbes 100 000 Pa suurust rõhku. Seda |
| rõhku nimetatakse õhurõhuks. Õhurõhku ei mõõdeta enamasti paskalites vaid ühikutes mm/Hg (millimeetrit elavhõbedasammast) või atm (atmosfäär). Ühik 1 mm/Hg näitab rõhku, mis tõstab elavhõbedasamba manomeetris 1 mm kõrgusele. Enamasti ei nimetata aga õhurõhu mõõtmiseks kasutatavaid mõõteriistu manomeetriteks vaid baromeetriteks.
Kas tead, milline on normaalne õhurõhk ühikutes mm/Hg?......................................... |