MITU KORDA LÖÖB PULSS?
Vaja läheb stopperkella. Katset on soovitav teha koos pinginaabriga.
Tutvu stopperkellaga!
Milline ühik vastab stopperkella skaala jaotisele?

...........................................................................................................
1. Vajuta stopperkella nupule, et kell null asendisse panna
2. Otsi üles koht randmel, millel on võimalik kõige paremini pulsilööke tunda
3. Palu pinginaabril aega mõõta. Vajutades veel kord stopperkella nupule käivitub kell ning sina asud pinginaabri märguande peale pulsilööke mõõtma. Minuti lõppedes tuleb vajutada kella nuppu ning kell peatub.
Sinu pulss lööb minutis .................................................................

 stopper.jpg (10625 bytes)
4. Korrake sama mõõtmist vahetades pinginaabriga osad! Stopperkella saad null asendisse, kui vajutad taas kellanupule
Mitu korda lööb pinginaabri pulss minuti jooksul?......................................................
Iga inimese pulss lööb erinevalt. Pulss lööb kiiremini peale pingutust või erutust ning aeglasemalt magades. Arvutage oma klassi õpilaste keskmine pulsilöökide arv minutis!

Tulemus on..........................................................................................................................

 

MÕÕDAME AEGA PENDLIGA!

Vajalikud vahendid: metallist kuulike, nöör, stopper
1. Kinnita metallist kuulike nööri otsa
2. Kinnita nöör metallkuulikesega rippuma kõrgemasse kohta
3. Anna metallkuulikesele hoog. Jälgi kuulikese liikumist pendeldamisel! Aega, mis kulub kuulikese liikumiseks ühest äärmisest otsast teise ja tagasi, nimetatakse perioodiks.
Mõõda stopperiga pendli perioodi pikkus! Tulemus on.................		 pendelenergia.jpg (3566 bytes)
Püüa saadud tulemus kirja panna lühidalt! t = ...................................................................

Kas sinu klassikaaslaste tulemus on sama?.....................................................................
Võrrelge klassikaaslaste pendlite pikkusi ning selgitage välja, mis võiks põhjustada

pendlite erinevaid perioode!...................................................................................................

....................................................................................................................................................
 Märkasid kindlasti, et pendli võnkumised kahanevad aja jooksul kuni pendel peatub täiesti. Pendli liikumist takistab õhk. Ruumis, mis oleks täiesti õhuvaba, võiks pendel võnkuda väga pikka aega. Pommidega kellapommide liikumine on väga sarnane sinu pendli liikumisega. Kellapommid liikumisele aitab aga kaasa ka vedrumehhanism, mis ei lase kellapommidel nii kiiresti seisma jääda.
Aega on võimalik mõõta rütmiliste ja täpsete liikumiste abil.
Mida arvad, kas pendli liikumine on piisavalt täpne aja mõõtmiseks?................................