Aeg maailmas

Maa teeb täispöörde ümber oma telje, s.o. pöörde 360° 24 tunni jooksul, siis liigub iga punkt maakera pinnal 1 tunni jooksul 15° edasi lääne poolt ida poole. Sellega näitab siis ka igas 15° lääne pool olevas maakohas kell 1 tund vähem kui 15° ida pool olevas maakohas, ning iga 1° kohta lääne pool näitab kell 4 minutit vähem. Vööndi äärtel erineb kohalik aeg vööndi keskosaga võrreldes umbes 0,5 tundi. Igal meridiaanil on oma kellaaeg ja seda kellaaega nimetatakse kohalikuks ajaks. Kohalik keskmine päikeseaeg sõltub geograafilisest pikkusest, kuid ei sõltu koha laiusest.  

Päike saab valgustada korraga ainult Maa ühte poolt. Järelikult, kui ühel Maa poolel on päev, siis teisel poolel on öö. Kui meil on keskpäev, siis vastaspoolel on kesköö. Tähendab, ajanäitajad näitavad eri pikkuskraadidel eri aega. Copy of Kohalik.jpg (20266 bytes)

Kohaliku keskmise aja kasutamisel on igapäevaelus tülikas ja sellepärast võeti 1884. aastal kasutusele vööndiaeg. Maakera pind on tinglikult jaotatud piki meridiaane 24 ajavööndiks, mille ulatus on 15 pikkuskraadi ja seal kehtib vööndi keskmeridiaani aeg. Iga vööndi keskosast tõmmatakse läbi üks põhimeridiaan. Iga põhimeridiaani kellaaeg erineb naaber-põhimeridiaani kellaajast ühe tunni võrra. Iga vööndi kellaajaks on sama vööndi põhimeridiaani aeg. Nii saadakse maakeral 24 kellaajavööndit ning iga vööndi aeg erineb naabervööndi ajast ühe tunni võrra. Selliselt kujundatud kellaaja-vööndite alusel on kerge kindlaks määrata ükskõik missuguse vööndi kellaaega, kui meil on teada ühe vööndi aeg. Arvutatakse nullvööndist ida suunas. Nullvööndi põhimeridiaan läheb läbi Londoni lähedal asuva Greenwichi observatooriumi.
Iga ajavööndi number näitab, mitu tundi erineb konkreetne vööndiaeg nullmeridiaani ajast ehk maailmaajast. Ajavööndite piiride tõmbamisel on aga arvestatud riikide administratiivseid piire ja ka looduslikke tingimusi. Ajavööndite määramist kergendab ajavööndite kaart.


Aja arvestamisel on oluline ka see, kus muutub kuupäev. Kuna 0-meridiaan lõikab tihedalt asustatud piirkondi, see ei sobi. Uus kuupäeva algab kokkuleppeliselt 180° meridiaanil, mis läheb Aasia ja Ameerika vahelt. Seda joont nimetatakse kuupäevarajaks. Kõigepealt algab uus päev Aasias, siis Euroopas ja siis Ameerikas ning kõige hiljem Alaskas. Kui laev sõidab üle kuupäevaraja ida suunas, tuleb üks ja sama kuupäev anda kahele üksteisele järgnevale päevale, lääne suunas aga jääb üks kuupäev vahele.

1. Vaata ajavööndite kaarti. Millised on ajaerinevused ida- ja läänepoolkeral?


............................................................................................................................................................

.
2. Mis aeg on Jaapanis, kui Eestis on hommik? .........................................................................
3. Uuri, miks keeratakse kell? Kas see on kogu Euroopas nii?
5. Millal on Eestil Lääne- Euroopaga üks aeg ja millal mitte?