Moonutused kaardil

kooniline projektsioon |

|
|
Seda projektsiooni tarvitatakse harilikult
üksikute, võrdlemisi väikeste maakohtade kujutamiseks, vahel ka ühe mandri kaart. |
Võrreldes moonutusi erinevatel kaartidel võime
täheldada järgmist:
1) mõõtkava on ühe ja sama kaardi eri osades erinev;
2) moonutuste nullpunktis või nulljoonel kehtivat mõõtkava nimetatakse
põhimõõtkavaks. See mõõtkava on märgitud ka kaardile. Nullpunktist eemaldumisel
suureneb tegeliku mõõtkava erinevus põhimõõtkavast.
3) ainult topograafilise kaardi (plaani) mõõtkava kehtib kogu kaardi ulatuses.
Moonutused on seda väiksemad, mida väiksem maapinna osa on kaardil kujutatud. Kõige
väiksemad on moonutused kaardi keskosas, mida kaugemale kaardi servade poole, seda
suuremaks moonutused muutuvad.
1. Kuidas muutub moonutuste suurus ühe kaardi piires?
............................................................................................................................................................
| 2. Määrake gloobusel ja kaardil järgmised
pikkused: |
gloobusel (km) |
kaardil (km) |
| Gröönimaa lääne-ida suunaline
ulatus piki 80 põhjalaiust |
|
|
| Alaska põhja-lõuna suunaline
ulatus piki 140 läänepikkust |
|
|
3. Missugused mõõtmistulemused on tõepärasemad?
.................................................
4. Kus on mandrite kuju ja suurus täpsemalt kujutatud, kas kaardil või gloobusel? Miks?
.........................................................................................................................................................
5. Missugustel Kooliatlase kaartidel on:
a) kõige suuremad moonutused?
........................................................................................
b) kõige väiksemad moonutused? ....................................................................................... |