Mõõdame maad! 

Erinevate inimeste keha on erineva suurusega. Seetõttu ei ole võimalik mõõtmiseks kasutusele võtta erinevate inimeste küünraid, vaid tuleb valida neist üks, mille pikkust kõik teavad.
Küünrapikkune pabeririba on sinu kasutuses olev mõõteriist. Mõõtes laua pikkust võrdlesid sa mõõteriista pikkust laua pikkusega. Mõõtmiseks nimetatakse mõõdetava pikkuse mõõtmist mõõtühikuga mõõteriistal.

Mis on mõõtühikuks sinu mõõteriistal?..............................................................................    Küünar oli mõõtühikuks kogu Vana – Egiptuse riigis, et kõik mõõdetavad maatükid saaksid võrdsed. Tegelikult võeti aga kasutusele siiski kaks küünart – kuninglik küünar, mis oli veidi pikem ning veidi lühem lihtrahva küünar.
 

Kuidas oli selline mõõtmise süsteem kuningale kasulik?....................................................

................................................................................................................. Vanaaja riigis Babüloonias kasutati pikkuse mõõtmise ühikuna  jalga. See oli inimese labajala pikkus.

Ka suuremate pikkuste mõõtmiseks olid kasutusel erinevad mõõtühikud. Vanas – Egiptuses kasutati pikkade maade mõõtmiseks miili, Vanas – Kreekas aga oli kasutusel staadion.
Kõik mõõtühikud, mida inimesed on kasutanud, on olnud kokkuleppelised ega ole pärit loodusest. Aegade jooksul võeti igas maailma riigis kasutusele omad mõõtühikud. Riikide vahel muutus arveldamine aga väga raskeks. 18. sajandi lõpus otsustati segadusele lõpp teha ning võtta kogu maailmas kasutusele ühised mõõtühikud. Igale mõõtühikule seati vastavusse etalon, millega oleks alati võimalik seda mõõtühikut kontrollida.

Suurust, millel on kindel mõõtühik, nimetatakse füüsikaliseks suuruseks.
Pikkus on füüsikaline suurus, mille mõõtühikuks on meeter.  

Mõõtühiku meetri kontrollimise etalon on eriline seade, milles valguskiired läbivad kindla aja jooksul teepikkuse, mis ongi 1 meeter. Mõõtühiku etalon on väga tugeva valve all ning et seda vähem kulutada, ei kasutata  seda palju. Iga riik on valmistanud õige etaloni eeskujul omale isikliku etaloni, mille järgi tegelikult mõõteriistu kontrollitakse. Et oleks võimalik mõõta nii väiksemaid kui suuremaid pikkuseid, on mõõtühikut lubatud suurendada ning vähendada 10, 100 või 1000 korda. Kui meetrit vähendada 10 korda, on saadud mõõtühik detsimeeter.
Milline mõõtühik on võimalik saada, kui meetrit vähendada 100 korda?

....................................................................................................................................................

Milline on mõõtühik, kui meetrit vähendada 1000 korda?..................................................
Mitu korda tuleb meetrit suurendada, et saada mõõtühikuks kilomeeter?

.....................................................................................................................................................
Mõõtühikud kantakse mõõteriistale. Pikkuse mõõtmise riist on joonlaud. Mõõteriistal on  mõõtühikutega skaala, mida mõõtmisel on võimalik kasutada. Mõõteriista skaala võib olla jaotatud erinevaks hulgaks jaotisteks ning need võivad olla kas väiksemad või suuremad.

Mitu skaala jaotist on sinu küünra pikkusel mõõteriistal?....................................................
Igal füüsikalisel suurusel on ka tähis. Tähise abil on võimalik suurust tähistada lühidalt. Pikkust tähistatakse l .